Solmani hinnangul ei tohi elatise määramisel kannatada lapsed ega lapsevanemad

1.jaanuarist muutub seadus elatisvõlgnike jaoks karmimaks. Näiteks võimaldavad muudatused elatisvõlgniku reisidokumendi kehtetuks tunnistada või selle väljastamisest keelduda. Samuti võib politsei võib temalt sõiduki ära võtta ja selle kohtutäiturile võla katmiseks üle anda ning pangad võivad keelduda isikule suurema summa sularaha välja maksmisest ja laenu andmisest.

Lisaks arutavad ministeeriumid elatisabi süsteemi muutmise üle. Selleks on läbinud erinevate ministeeriumite ja huvigruppide kooskõlastusringi perekonnaseaduse muutmise eelnõu.

Rahvastikuminister Riina Solman, kelle ettepanekul lühendati kevadel elatisabi sissenõudmise ooteaega neljalt kuult ühele kuule, rõhub justiitsminister Raivo Aegile saadetud ettepanekutes mõlema vanema võrdse kohtlemise olulisusele. Nii ei pea ta õigeks õige seada elatise arvutamisel mõõdupuuks Eesti keskmist palka, vaid leiab, et lähtuda tuleks ennekõike lapsevanemate reaalsetest võimalustest.

Solmani sõnul tuleb elatise määramisel arvestada võimalikult paljude muutujatega: mõlema vanema sissetuleku ja vara, laste vanuse ja veel muude teguritega. Samuti peaks elatisesüsteem haakuma riigi sotsiaalkaitse süsteemidega, nagu toimetulekutoetus, toitjakaotuspension ja elatisabi.

„Tasuks kaaluda ka seda, kas peretoetuste arvestamine elatise suuruse määramisel on otstarbekas, sest toetused on mõeldud siiski laste ülalpidamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks ja riigipoolseks lisatoeks, mitte vanemate vastutuse vähendamiseks,“ märgib Solman.

Rahvastikuministri sõnul ei saa kindlasti vähendada elatist 30% võrra iga järgneva lapse puhul. „Sääst ei teki peredes, kus kasvavad mitmikud või kui lastel on väga väike või väga suur vanusevahe. Samuti siis, kui lapsed on erinevast soost,“ põhjendab ta.

Ministri sõnul on tänapäeval väga palju erinevaid peresuhteid ja –mudeleid, mis vajavad ka erinevat käsitlust. „Peame vältima uue regulatsiooniga olukorda, kus iga muudatus peresuhtes, näiteks lapse sünd või töö kaotus, eeldab elatise suuruse kindlaksmääramiseks uut kohtuotsust. See oleks nii peredele kui kohtutele ebamõistlik ja liigne koormus,“ nentis Solman.

Kindlasti on rahvastikuministri sõnul vaja eelnõu koostajatel pöörata täit tähelepanu eelnõu detailidele, millega välistada olukord, kus kõrgepalgalised vanemad hakkavad varjama oma tegelikku sissetulekut.

Elatisraha võlglasi on Eestis enam kui 9000. Võlgnike seas on nii neid, kes ei maksa üldse, kui ka neid, kes on lõpuks kohtulahendi järel või vabatahtlikult nõustunud maksma igakuist nõuet, ent samas aastatega kogunenud võlg on veel üleval ja seda maksab võlgnik maksegraafiku järgi. Raha ootavale lapsele ja teda kasvatavale lapsevanemale tähendab see tihtipeale lootust, et kogu raha saab makstud paljude aastate jooksul, aga paraku ei pruugi see alati nii minna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.