Kriitikute sõnul oli konflikte Haridusministeeriumis võimalik ette näha

Haridus- ja teadusministeeriumist on lahkunud suur osa tippjuhtkonda ja lahkumise põhjusena vaadatakse otsa ministeeriumi kantslerile Tea Varrakule. FOTO RAIGO PAJULA/POSTIMEES

Haridus- ja teadusministeeriumist on lahkunud suur osa tippjuhtkonda ja lahkumise põhjusena vaadatakse otsa ministeeriumi kantslerile Tea Varrakule. Minister Mailis Reps Varraku reljeefses juhtimisstiilis probleemi ei näe, kirjutab ERR.

Haridus- ja teadusministeeriumist on kantsler Tea Varraku ametiaja jooksul lahkunud suur osa tippjuhtkonnast ning endised ametnikud heidavad Varrakule ette kehva juhtimist.

Ajakirjanik Raimo Poom kirjutab EPLis, et ministeeriumis tekkinud pingetes ei ole midagi üllatavat. Ta meenutab, et seda viga saanuks vältida, kuid paraku kordub 10 aasta tagune muster, kus minister on nõrk ja ei taha sekkuda.

„Ja samuti nagu täna, vaatasid tollased ministrid –kõigepealt Ivari Padar ja siis Jürgen Ligi – kõike seda pealt, julgemata tehasamme, et bardakk lõpetada. Kantsleril lasti ametiaeg täis tiksuda, palk väljavõtta, saadeti fanfaaridega teele. Uued soojad kohad avaliku raha eestpeetavates asutustes terendasid. See on üks kurvemaid näited Eesti avalikuteenistuse võimetusest end puhastada ja vigadest õppida.“

Haridusministeeriumi 2001. aastal Tartusse kolinud endine haridusminister Tõnis Lukas kirjutas oma sotsiaalmeediakontol, et pinged on tekkinud seoses ministeeriumi tagasi Tallinna kolimisega:

„Kuna tühjaks jäänud ametikohtadele võetakse töötajaid peaasjalikult Tallinnasse, olgugi et veel praegu on suurem osa ametnikke põhikohaga Tartus, loob see mulje ministeeriumi tasahilju Tallinnasse kolimisest. See aga suurendab ebakindlust veelgi. Inimestega suhtlemine ei olegi lihtne, aga nende heale tööle motiveerimiseks ikkagi asendamatu oskus. Jõuluaeg on ilus aeg kollektiivis rahu tegemiseks.“

Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on tegemist tõsise regionaalpoliitilise probleemiga:

Paljud erinevad poliitikud eri erakondadest on murdnud ametkondadega piike selle nimel, et suurendada riigi kohalolu erinevates maakondades. Paraku tundub Haridusministeeriumi viimase aasta tegevuse põhjal, et seal on seatud vastupidine eesmärk. Ma loodan, et Haridusministeeriumi osakondade kolimine pealinna pole olnud Mailis Repsi algatus, kuid selle seab kahtluse alla Repsi poolt määratud 8200 euro suurune tulemustasu kantslerile, kes kogu seda protsessi juhtinud on.

Osakondade ja töökohtade kolimine Tartust Tallinnasse läheb vastuollu juba aastaid kehtinud põhimõttega, mille kohaselt pingutavad kõik ministeeriumid selle nimel, et viia töökohti Tallinnast teistesse maakondadesse. On oluline, et Eesti areng oleks ühtlane. Kui riik ei näita selles küsimuses eeskuju siis miks peaks erasektor uskuma sellesse, et äritegevus väljaspool Tallinna on võimalik?“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.