Tööturul on varasemast rohkem inimesi, kuid ebakindlamate töösuhetega

Info ja side tegevusala kõrval on töötajaid märkimisväärselt juurde saanud ka tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Foto: Aare Lepaste

Esimese COVID-19 laine ja eriolukorra ajal spekuleeriti laialdaselt teemal, mida toovad piirangud endaga kaasa Eesti tööturule. Siiski loodeti pandeemia kiiret möödumist ja majanduse taastumist. 2021. aasta lõpusirgel oleme aga olukorras, kus koroonalaineid on olnud mitmeid ja vahepeal ka taastumisperioode. Seetõttu on nüüd sobilik vaadata, milline on tööturu seis pandeemiaeelse ajaga võrreldes. Selleks pani Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu kokku töötamise registri andmed kahe varasema aasta ning selle aasta 11 kuu kohta.

Selle aasta novembri lõpu seisuga oli Eestis kehtiv töösuhe olemas ligi 646 000 inimesel. Sama inimene võib aga samaaegselt töötada mitmes kohas ja erinevate lepingu liikide või tööülesannetega ja nii oli registreeritud töösuhteid isegi rohkem ehk 760 000. See tähendab, et tööturul oli 14 000 töötajat rohkem kui 2019. aasta novembris, mil pandeemiast veel keegi kuulnud ei olnud ja Eesti tööhõive näitajad tipus olid. Kõige suurem kasv on toimunud võlaõiguslike lepingute osas, millega töötajaid lisandus kahe aasta taguse ajaga võrreldes üle 5000. Kui 2020. aastal töölepinguga töötavate inimeste arv üldiselt vähenes, siis 2021. aasta lõpuks on ka see taastunud ning ületab paari tuhande võrra 2019. aasta taset.

Töötajaid on enim võitnud IT, kaotanud aga teenindus

Tegevusalade järgi on arvuliselt kõige rohkem töötajaid võitnud info ja side tegevusala – kahe aasta jooksul lisandus sinna ligi 4000 töötajat. Märkimisväärselt on töötajaid on juurde saanud ka tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, haridus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Suurematest valdkondadest on ka hulgi- ja jaekaubanduses eelmise aasta kerge languse järel töötajate arv taastunud ning ületab veidi isegi 2019. aasta novembri lõpu seisu.

Töötleva tööstuse puhul on töötajate arv kahe aasta tagusega võrreldes aga endiselt veidi väiksem. Suured kaotajad on selles võrdluses mäetööstus ning majutus ja toitlustus. Viimases on töötajate arv endiselt väiksem kui kriisieelsel ajal ja taastumine olnud minimaalne.

Suurim võitja (info ja side) ning suurim kaotaja (majutus ja toitlustus) on varasemalt läbi käinud pea kõigist tööturu analüüsidest. Enne kriisi oli tegemist töötajate arvult praktiliselt ühesuurte aladega, kuid kriis on neid vastassuunaliselt mõjutanud. Siiski tuleb silmas pidada, et mõlema valdkonna alla kuulub mitmeid osasid ja kõigil ei pruugi minna ühtmoodi hästi või halvasti.

Info ja side tegevusala kasv on toimunud peamiselt programmeerimise arvelt. Mujal on tõus olnud väiksem. Majutuse puhul toimus suurem kukkumine just 2019. ja 2020. aasta võrdluses, 2021. aasta novembriks oli töötajate arv eelmise aastaga võrreldes suurenenud. Samas toidu ja joogi serveerimise puhul ei tõusnud töötajate arv viimase aastaga kuigi palju. Kui 2019. aasta novembris töötas toidu ja joogi serveerimise tegevusalal 7000 inimest rohkem kui programmeerimises, siis käesoleva aasta samaks ajaks olid töötajate arvud peaaegu ühesuured.

Tööturg elavneb ja viitab võimalikule tööjõupuudusele

Töötamise alustamiste ja lõpetamiste statistika näitab selle aasta teises pooles samuti tööturu elavnemist. Inimeste arv, kes kuu jooksul töötamist alustasid, on 2021. aasta augustist saadik olnud oluliselt kõrgem kui varasemal kahel aastal. Samas on ka töötamise lõpetamisi olnud sama palju või isegi rohkem kui pandeemiaeelsel perioodil. Silma paistab jällegi info ja side tegevusala, kus juba suvest alates ületas töösuhet alustavate inimeste arv igakuiselt 2000 piiri.

Majutuses ja toitlustuses on uute töösuhete arvud olnud viimastel kuudel sarnased kriisieelsele ajale ja veidi suuremad kui 2020. aastal. Suuri töösuhete lõpetamiste laineid selles valdkonnas pärast 2020. aasta eriolukorda enam olnud ei ole.

Kokkuvõttes saab öelda, et enamikel tegevusaladel saab töötaja uuele aastale vastu minna lootusrikkalt: töökohti on, kuigi need võivad olla varasemast lühemaajalised või ebakindlamad. Tööandjad aga peavad ilmselt silmitsi seisma töökäte nappusega, mis sarnaneb pandeemiaeelsele olukorrale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.