Tõnis Lukas: kui rahvusteaduste olemus on iseenesest võõras, siis võib ju endale sisendada, et tegemist on rakendusteadustega

Tõnis Lukas. FOTO: Tairo Lutter/POSTIMEES

Kolmapäeval arutati Riigikogus Eesti teaduse arengu üle. Sellega seoses oli arutluse all ka teadusvaldkondade rahastamise küsimus. Kultuuriminister Tõnis Lukas kirjutas enda sotsiaalmeedia kontol, et rahastamisel tuleb kohelda rahvusteadust prioriteetse valdkonnana. 

Eestiga tegelev teadus on rakendusteadus! Täna arutleti Toompeal Eesti teaduse üle. Mitte maailma, mitte Euroopa, aga just Eesti teaduse üle, sest see on Riigikogu pädevuses ja tegelikult teevad ka meie erinevad teaduskorralduslikud institutsioonid, ka Teadusagentuur, otsuseid just Eesti teadust silmas pidades.

Ometi on fakt see, et viimaste rahastusotsustega langes humanitaaria, kuhu kuulub suur osa meie rahvusteadustest, ka suures osas juba ingliskeelsest, aga mõnel määral siiski veel eestikeelsest, osakaal teadusrahastamises. Oluliselt langes Eesti ainesega tegeleva teaduse osakaal. Eesti keele ja kultuuriga seotud teemade puhul oli rahastamisotsustele lisatud hindamiskirjelduses, et teema on Eesti kultuuripildis väga tähtis, kuid sellevõrra oli vähem „rahvusvahelistumise“ punkte.

See tähendab, et eesti kultuuriga seotud teemad on meie endi teadusrahastajate otsustes ebavõrdses seisus teistega võrreldes. Tase võib olla sama hea, kuid kui teema puudutab Eestit, ei ole ta komisjoni jaoks nii heas kirjas kui näiteks olukord, kus siinne teadlane uurib teisi kultuure. See saigi kirstunaelaks Eesti Kirjandusmuuseumile, mille Eestiga seotud teemad ilmselt lihtsalt ei kõnetanud. Teadustasemega pole ju seni probleeme olnud, ka üks teaduse tippkeskusi on suurelt osalt seal!

Nüüdsel ajal eelistatakse teaduse rakendatavust. Viimase Teadus- ja Arendusnõukogu otsusega said lisaraha tehnika-, põllumajandus- ja arstiteadused. Põhjenduseks, et tegemist on üldjuhul rakendusteadusega. Kui nii, siis ma võin meie teaduskorraldajatele anda nõu kasutada abistavat mõttemudelit – kui rahvusteaduste olemus on iseenesest võõras, siis võib ju endale sisendada, et tegemist on rakendusteadustega. Eestis ongi kõik uurimused, mis on seotud eesti keele ja kultuuri hoidmisega ja aitavad seega põhiseadust rakendada, rakendusteadused. Võlusõna leitud!

Kui Eestiga tegelevad teemad Eestis enam teadusena kirja ei lähe, tuleb hakata neid rahastama otse, selleks mõeldud allikaid suurendades. Selliste otse keele- ja kultuuri uurimiseks mõeldud rahastute arvu ja mahtu on aga viimasel ajal miskipärast kokku tõmmatud. Aga Kirjandusmuuseumi probleemile tuleb lahendus leida – tegemist on igal juhul rakendusteadusasutusega, mille tööd ja teemasid on Eestile vaja!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.