Tõnis Lukase kõne Riigikogus põhiseaduse muutmise seaduse teisel lugemisel 25. veebruar 2025.
Kogu arutelu siin kokku võtta lühidalt on võimatu, vähemalt ammendavalt. Aga mõne põhilise punkti peaksime ikkagi välja tooma. On lahkarvamused.
Mõni aeg tagasi oli lahkarvamusi, et kui mõjus on üldse valimisõiguse omistamine või siis antud juhul äravõtmine kohalike omavalitsuste valimistulemustele või üleüldse meie poliitilises pildis. Mõned ütlesid, et see ei avalda mingit tulemust, niikuinii need inimesed ei käi eriti valimas. Täna me kuuleme, et meil on omavalitsusi, kus me räägime praegu ikkagi veerandist, kolmandikust või isegi suuremast osast valijaskonnast, kes jääks siis valimisõiguseta. Nii et siin on olnud igasuguseid lendlauseid, erinevaid teemasid.
Loomulikult, ka poliitiliselt on erinevad jõud erinevatel seisukohtadel. Aga mis meie kui rahvaesinduse jaoks peab olema peamine: 80% rahvast ja 80% Riigikogu, rahvaesinduse koosseisust toetab nii agressorriikide kui ka kodakondsuseta isikute valimisõiguse äravõtmist kohalikel valimistel. See on rahvaesinduse tahe ja see on rahva tahe.
Mis on kaalukausil vastaspoolel? Osa inimeste soov elada siin, nad on teinud selle valiku. See valik on loomulikult meile ka tunnustus, sest meie ühiskond meeldib neile. Siin on turvaline. Siin on kena loodus, siin on ilmselt ka majanduslikult parem hakkamasaamine. Nad tahavad siin elada, aga nad ei taha kõiki kohustusi kanda. Nad ei taha kodakondsust, nad ei taha keelt õppida – vähemalt osa nendest. Suur osa nendest ei ole üle 30 aastaga võtnud tõsiselt Eesti riigi kodakondsuse võtmist või üleüldse meie mõttemaailmaga üheks saamist.
Ja nüüd on meil Riigikogu liikmed, kes ütlevad ja hoiatavad meid. Kui me ei tee nii nagu tahavad need inimesed, kes ennast ei tunne päris meie hulgas, aga tahaksid siiski siin elada, kui me ei pea neid omaks, kui me ei jäta neile valimisõigust, siis on neil õigus saada pahaseks. Nad võivad vihastada. Ja mis me praeguses julgeolekuolukorras teeme? Äkki nad astuvad Eesti riigi vastu – meile antakse ju praegu see sõnum. Me kaotame mingid piirkonnad, nad hakkavad Eesti riigi vastu, nad ühinevad Eesti riigi vastastega. Kas see on see sõnum?
Ma tahaks loota, et me ei anna siin seda sõnumit või vähemalt me ei õigustaks sellist pööret, et osal Eesti riigis elavatel inimestel on õigus enamuse tahte vastu astuda, lausa aktiivselt selle ühiskonna vastu ja riigi vastu samme teha. Seda ma ei tahaks uskuda või vähemalt see siis kindlasti riivab eestlaste ja siin elava enamuse õiglustunnet. Kui me räägime siin õiglustundest, siis kindlasti see riivab ja seda peljatakse. Ja see on ka üks põhjus, miks enamus rahvast tahaks, et siin oleks selge joon: et poliitilised õigused valimistel osaleda oleks kindlasti ainult nendel, kes tunnustavad seda ühiskonda ja mõtlevad meiega positiivselt kaasa.
Mis on tulevik? Tulevik on praegu massiimmigratsiooni tingimustes ju see, et tegelikult nende inimeste, kes on siin suhteliselt ajutiselt olnud ja ei pruugi juurduda, nagu ajalugu näitab, nende osakaal võib tõusta ka valijaskonnas. Ja see, kui mingisuguseid otsuseid langetades on juba siin mitte ennast põlistena tundvatel inimestel mingites omavalitsustes tulevikus võib-olla ülekaal, see kindlasti riivab ka õiglustunnet. Me ei taha, et meie riik üle võetaks.
Ja nüüd see poliitilise võimu küsimus. Et kohalike omavalitsuste võimud või volikogud ei lahendata riiklikke küsimusi – see on ju vale. Just nendes omavalitsustes, kus kodakondsuseta valijate ja ka Vene ja Valgevene kodanikest valijate osakaal on kõige suurem, on olnud viimase ajani väga suur vastuseis eestikeelsele õppele ülemineku suhtes. See ei ole juhus!
Teiseks, kui me räägime julgeolekust, siis ei saa olla julgeolekut, mida tagab riik ja omavalitsused üldse selle teemaga ei tegele. Nii varjendite küsimustega, logistika, info liikumise korraldamisega kriitilistes olukordades tegelevad omavalitsused riigi partneritena väga otseselt. Omavalitsuste volikogudes lahendatakse tegelikult riikliku julgeolekuga seotud ja puutuvaid küsimusi, sest omavalitsused on nendes asjades riigi partnerid. Riik ei saagi neid elukondlikke asju, mis puudutavad turvalisust ja julgeolekuohuks valmistumist, ilma omavalitsuseta teha, ei saa üle omavalitsuste peade teha.
Nii et järelikult see valijaskond osaleb oluliste küsimuste lahendamisel nii haridusküsimuste näitel kui ka turvalisuse tagamise näitel. Võtame enamuse rahva tahte, realiseerime selle siin Riigikogus ja ärme vigurda!
