Tiit Niilo: Talumees peab riigi tähtsaimaks rolliks mustkattega teede ehitust

Tiit Niilo. Nopri heaolulauda avamisel. FOTO: Eesti Uudised

Mis sisendab Kagu-Eestis tegutsevale põllumehele optimismi tulevikuks? Kahtlemata see, et valitsuse esindaja kinnitab vajadust rajada mustkattega teid ka riigi äärealadel ning kohaliku vallavolikogu esimees lisab, et ka omavalitsusel on kaudsed hoovad ettevõtluse säilitamiseks ning arendamiseks.

Rõuge valla Kärinä külas 11. oktoobril toimunud Nopri talu heaolulauda avamisel märkis maaeluminister Mart Järvik, et kruusateed, mis maapiirkondades asuvad, peaksid eeskujulike talude puhul saama kõige kiiremas korras mustkatte alla.

„Aplaus,“ kostus seepeale hõige Nopri pererahva ja avamist tunnistama saabunute seast. Ja aplaus tuli.

„Ma ei saa seda maaeluministrina lubada, aga valitsuses oleme võtnud väga selge kursi sellele, et leida raha maateedele. Võin niipalju öelda, et päris hea lahendus on olemas selle näol, kui ehitatakse kiirelt valmis meie põhimaanteed ja riik hakkab maksma põhimaanteede eest riigi ja erakapitali koostöös tehtud projektile igal aastal mingi konkreetse summa, millega kogu lõik 30 aastaga kinni makstakse ja uskuge või mitte, see vähendab riigi rahakoti koormust ja päris korralik summa jääb pärast esimest ehitusaastat juba vabaks ning selle arvelt saab hakata maateid korda tegema hakata. Ootan väga, et jõuame valitsuskabinetis sellele otsusele öelda varsti jah-sõna, et esimene PPP-projekt ellu viiakse. See avab Eesti maaelule tulevikus päris olulise rahastamisvõimaluse. Jutt läks natuke rappa, aga tegelikult…,“ ei jõudnud minister lauset lõpetada.

„Ei läinud rappa. Kümnesse, sõbrad, kümnesse,“ hõikas Nopri talu peremees Tiit Niilo tarmukalt vahele, „see on ainuke tõsisem ootus riigile, kõige tähtsam. Ma loodan, et ajakirjanikud panid selle tallele. Saate refereerida, et talumees pidas avamisel riigi tähtsaimaks rolliks mustkattega teede ehitust,“ lisas Niilo.

Aastanumbrit, kunas tegudeni jõutakse, minister küll ei lubanud, ent eeldas, et koalitsiooni püsides juhtub mõndagi.

Rõuge vallavolikogu esimees Aigar Kalk tunnistas, et omavalitsuse võimalused kohaliku ettevõtluse toetamisel on küll mõneti kesised, aga kaudseid hoobasid on selleks ometi mitmeid. „Iga bussipeatus, mis on siin lähedal, iga inimene, kes on siin tööl, iga võimalus, mida saab luua kultuuri ja turismi elavdamiseks, on omavalitsuse roll. Need on kaudsed meetmed, mis aga siinse sumina ehk elu koos hoiavad ja need on väärtused, mille eest tuleb seista,“ märkis Kalk.

NUTILAUT, HEATUJULISED LOOMAD JA NELI ROBOTIT

Nopri talu investeeris heaolulauda uuendamisse ja laiendamisse 1,5 miljonit eurot. Nüüd on  valmis 337-kohaline kaasaegseima tehnoloogia ja tarkvaraga farm. Pererahva eesmärk on Eesti puhtaima piima tootmine, mille eelduseks on loomade heaolu ja reaalajas pidevalt jälgitav ning juhitav nutikas laut.

Hetkel on laudas 230-pealine kari, keda teenindab neli robotit. Laudal olevad seitse tärni, mis tagavad puhta piima tootmise, on täppissöötmine, vesi, valgus, õhk, rahu, piisav ruum ja talu seitsme põlvkonna kogemus.

„Ma hoiatasin teid sitahaisu eest. Midagi teile siit kahtlemata ka külge jääb, aga õhk peab laudas olema selline, et sa ei tunne, et see on paks,“ rääkis Tiit Niilo lauta tutvustades inimesele lihtsamini tunnetatavast indikaatorist ehk õhust. „Meie laudas on eriline see, et kõike juhib automaatika, mis käivitab ventilaatorid temperatuuri tõustes 21 plusskraadini. Käesoleva aasta suvel ei tõusnud siin farmis temperatuur kordagi üle 23 kraadi. Tänu sellele, et oli ka piima rasvaprotsent Nopri ajaloos suvekuudel, mil lehmad joovad palju vett, esmakordselt üle nelja. Varasemalt on see näitaja olnud 3,7-3,8,“ näitlikustas Niilo.

Vaid mõned päevad pärast avamist algasid Nopri laudas olulised muudatused söötmise osas. „See, mida ma praegu käes hoian, on miksersööt,“ haaras Tiit Niilo avamispäeval pihku pahmaka lehmade ninaesisest,“ ning jätkas, et selle retseptimuudatus ootab kohe ees. „Muudame söötmise kontseptsiooni ja selleks on meil kaasatud Euroopas tegutsev väljapaistev partner. Mida sööd, see sa oled, kehtib inimese kohta. Samuti teame, et lehm lüpsab suust. Kui räägime täpissöötmisest, siis on mõistagi selge ka see, et seda ole võimalik korraldada karjamaal. Seega oleme kahjuks või ka õnneks jõudnud olukorda, kus lehmad ei kõnni karjamaale minnes pikki vahemaid ent ei satu tagasi lauta tulles ka ketti,“ selgitas Niilo. 

Laudas on loomadele piisavalt ruumi, neil on mõnus küljealune, puhas õhk, piisavalt joogivett ja rahu. Erinevalt inimestest toimetavad lehmi teenindavad robotid kiretult ning pakuvad lüpsi ajal igale loomale individuaalselt vajalikku maiust. Küllap need tingimused ehk varemnimetatud seitse tärni ongi põhjuseks, miks Nopri laudas elavad lehmad on heatujulised ega põlga suhtlemist ka lauta sattunud võhivõõraste inimestega.

Lüpstava piima puhtus on kvaliteedi oluline näitaja ja kirjeldab kui palju elab piimas erinevaid mikroobe. Sellest sõltub maitse, lõhn, säilivus ja peamine – piimast valmivate toodete kvaliteet. Teadlik tarbija soovib teada, millised mikroobid elavad piimas, millest see sõltub ning milline on mõju tervisele. Nopri talu ja meierei eesmärk on vähendada mikroobide arvu miinimumini, kuid jätta ellu tervislikud piimabakterid. Nii saadetakse eestimaalastele usaldusväärne, põllult müügiletini kontrollitud toode. Iga huviline leiab Nopri veebilehelt olulise piima-info, sealhulgas võrdluse eliitpiima näitajatega.

MIS TEEB MEELE MÕRUKS?

Igaüks meist, kes on lugenud Oskar Lutsu raamatut “Suvi” või vaadanud 1976. aastal valminud samanimelist filmi, teab, milliste raskustega põrkus isand Toots kodutalu arendades. Kas midagi on muutunud? Tuleb välja, et mitte sugugi.

„Seitse generatsiooni noprikesi on siin sellel maal harinud põldu ja pidanud lehmi. Meie oleme lõpptarbijale saatnud oma parimat toodangut 21 aastat. Praegu oleme hetkes, mil julgeme oma väiksest külast oma 30-liikmelise kaaskonnaga anda sõnumi, et oleme järgmisel tasemel. 2015. aastal kirjutasime projektitaotluse farmi rekonstrueerimiseks. 2016. aastal saatis pank meid puu taha, aastake hiljem võttis jutule ning 2018. aastal teatas, et talupoeg, sinu farmi lõpetamist me ei rahasta. Seepärast olime sunnitud vahetama panka ja tänasel avamispäeval on meie hulgas ka lugupeetud partneri LHV Panga esindaja. Aitäh, et võtsite meie pangavahetussoovi tõsiselt ja usute, et maal on võimalik investeeritud raha ka tagasi teenida,“ rääkis Tiit Niilo kadalipust, mis tuli läbida investeeringu tegemisel vajaliku laenu saamisel.

Kui pärida, milline partner on põllumehele olnud riik, kostab Nopri talu peremees lühivastusena, et stabiilselt kitsi. „Ei ole maakatel olnud ootusi Eesti riigi abile ja ka mehisele võitlusele Euroopas, vaid maakad on pidanud jamadest läbi käima oma riskide maandamise mehhanismidega ja igaüks omal moel. Kes on tegevuse lõpetanud, kes vähendanud, kes kriise ära kasutades hoopis tugevamaks muutunud. Eelnev kirjeldab liberaalse Eesti maamajandusse suhtumist ja see on kehtiv tänaseni, vaatamata mõnedele valimiste eel antud lubadustele. Tänaseni on kehtiv ka see, et oma maksumaksja rahakott on õhuke ja seetõttu tuleb teha valikuid ja neid ongi tehtud. Ühesugune poliitika on olnud kõik need ajad. Aga see, et Euroopast ei suudeta välja rääkida ja argumenteerida Eesti põllumeestele võrdsemaid tingimusi teistega, näitab kas mittepiisavat soovi või madalat võimet läbi rääkida,“ sõnab Eesti ühe kaasaegseima lauda avanud Nopri talu peremees.

„Kui Euroopa Liit lubab ja teatud piirides ka kohustab riiki põllumehi toetama, siis Eesti panus jääb minimaalse ehk kohustusliku piiridesse. See teeb meele mõruks, kuna konkureerime teiste riikide põllumeestega võrdsel toidulaual ebavõrdsetes tingimustes. Aga veelkord  – need, kes on täna alles, on karastunud ega oma illusioone. Põllumajandus on väga eriline valdkond. Teema ongi selles, et kui teisi toidulauale tootjaid toetatakse ja Eesti tootjaid mitte, siis olemegi ebavõrdses olukorras, millest peaks aru saama ka kõik teised ettevõtjad ning maksumaksjad. Kuni toetused on ebavõrdsed, oleme Euroopa toidutootjatest täna kõige kehvemas olukorras. Kui toetused ära võetaks või ühtlustataks, siis kuuluksime karastunud ja seeläbi efektiivistunud põllumeestena kahtlemata Euroopa paremikku,“ on Tiit Niilo veendunud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.