10. septembril esines Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester tunnise intervjuuga Raadio 4 otse-eetris ja vastas nii ajakirjaniku kui ka kuulajate küsimustele, demonstreerides sealjuures väga soravat ja selget vene keelt.
Intervjuu põhiteemad olid Eesti hea hakkamasaamine koroonakriisi tingimustes, värske majandusprognoos ja järgmise aasta eelarve.
Sven Sester ütles, et me elame huvitaval ajal, ja kui vaadata tagasi, siis ajaloos ei olegi pretsedenti, kui kõik riigid panevad oma piirid kinni, mis piirab ka kaubavahetust. Euroopas oodati majanduslangust kuni kaheksa protsenti ning Eestile terendas koguni 10-protsendine langus. Prognoosi kohaselt langeb meie majandus siiski kuni viis protsenti, ehk vähem, kui Euroopa Liidus keskeltläbi. Sester märkis, et palgad ei kasva siiski nii hästi, kui tahaks, ja võivad koguni kahaneda, vähenesid investeeringud, riik ei saa piisavalt makse, võtab võlgu ja see ei saa kedagi rõõmustada. Kuid prognoos kõigele vaatamata on lootustandvam, kui oodati.
Vastates küsimusele kõne all oleva prognoosi usaldusväärsusest osutas Sven Sester selle koostajate kõrgele mainele: keskpank, majandusministeerium, rahvusvahelised kompaniid, IMF. Aga kõige usaldusväärsem on siiski reaalne tulemus, kui see on saavutatud. Majanduskomisjoni esimees rõhutas, et me elame ajal, kui me ei saa ette näha kõiki majandusarenguid. Kuid see on baasprognoos ja teist pole meil kusagilt võtta. Ja neid on ajaloo kestel alati teinud eksperdid, mitte poliitikud.
Rääkides tuleva aasta eelarvest, pööras Sven Sester kuulajate tähelepanu sellele, et selle arutamine on algusjärgus ja sellel sügisel teeme me eelarvet üheks aastaks ja ka strateegiat neljaks aastaks. Viimast oli kombeks välja töötada kevadeti, aga olustik kiirustab tagant. Meie majandus langeb 5,5 protsenti, seega langevad ka tulud, kuid järgmisel aastal ootame 4,5-protsendilist kasvu. Kuna see ei kompenseeri tekkinud vahet, peame võtma täiendava laenu.
Kui tõsta õpetajate palka kümne protsendi võrra, siis järgmisel aastal tuleb seda palgataset hoida ehk võtta võlgu. Kuna konservatiivne eelarvepoliitika seda ei poolda, siis tegeletaksegi praegu optimaalse lahenduse otsingutega.
Sven Sester ütles vene kuulajatele, et Isamaa soovib olla solidaarne partneritega. Eesmärk on saavutada olukord, kus me tuleksime hästi toime mitte ainult järgmisel, vaid ka järgnevatel aastatel, et ei tekkiks suurt eelarveauku. „Muidugi tahaks sõita uhkema autoga, aga tuleb arvestada olemasolevate vahenditega ja soetada ehk tagasihoidlikum sõiduk. Kuid laenuvõtmine on paratamatus,“ selgitas Sester.
Huvi tundsid eakamad kuulajad
Saatesse helistasid peamiselt eakad kuulajad. Nad soovisid rääkida ebavõrdsuse teemal, sest ajal, kui inimesed jäävad tööst ilma, määratakse mõnele ametnikule ulmelised palgad. Saatesse helistanud Tatjana tundis näiteks huvi, et kui inimeste palku kärbitakse, siis kuivõrd vähendatakse presidendi, ministrite ja Riigikogu liikmete sissetulekuid.
Sven Sester täpsustas, et miinimumpalka ei vähendata, aga ülejäänu on ettevõtjate ja ametiühingute vahelise kokkuleppe tulemus. Presidendi, ministri ja rahvaasemiku palk sõltub majandustõusust ja inflatsioonist, nagu ka pensionide suurus. Kuid kui vastav indeks on miinuses, pensionid ei vähene, samas kui võimulolijate palgad võivad ka langeda. Arvesse tuleb võtta ka seda, et viimastel aastatel kasvasid keskmised palgad Eestis igal aastal viie kuni kuue protsendi võrra, nii et olukord ei ole sugugi vilets. Tuleval aastal palgad mitte ei lange, vaid mõnevõrra tõusevad. Kui majandus kasvab, siis olukord paraneb veelgi.
Valimislubadustega ei olda piisavalt kursis
Mõned kuulajad ei ole piisavalt kursis erakondade valimiseelsete lubadustega, seepärast heitis eetrisse helistanud Nadežda Isamaa esindajale ette, et lubatud 100-eurose pensionitõusu asemel said mõned vaid üheksa eurot, ja ei ole kena petta valijaid, kes andsid oma hääle hoopis priskema valimislubaduse alusel. Sven Sester vastas, et see oli siiski ühe teise erakonna valimiseelne lubadus. Kõige parem pensionipoliitika on edukas majanduspoliitika. Mida rohkem kasvab majandus, seda kõrgemad on pensionid. Viimasel aastal kasvasid pensionid 38 euro võrra ning oli ka poliitilisest korralisest otsusest võimaldatud seitsmeeurone tõus, mis läks riigile maksma 21 miljonit. Sellised otsused on ülikallid – selle korralise tõusu iga euro maksab ju seega 3 miljonit. Paraku aga suurt pensionitõusu oodata ei ole, sest majandus ei kasva.
Nii mõnigi vene kuulaja elab siiski eaka inimese poliitiliste kujutelmade maailmas, tundes täiesti arusaadavat tõmmet oma ajaloolise kodumaa poole. Saatesse helistanud Viktor nägi lahendust piiride avamises, kutsudes kehtestama maksuvaba kaubanduse Venemaaga, mis annaks meile lääne omadest odavamaid kaupu ja energiakandjaid, toetada Nord Streami ehitamist ja, kaotades kaheks kuni kolmeks päevaks viisarežiimi idanaabriga, lasta Eestisse vene turistid, kes tooks meile suurt sissetulekut. Sven Sester selgitas, et piiri avada siiski ei saa, kui koroonaindeks on niivõrd kõrge ning oodatava tulu asemel saaksime me viiruse vohamise ja rasked tagajärjed.
Kuulajad küsisid ka ametnikele määratavate häbematult suurte preemiate kohta. Sester oli nendega päri ja viitas sellele, et on ka ise sellist praktikat sotsiaalmeedias kritiseerinud. „Otsus peab olema õige ja selline ka välja nägema. Elanikkond vananeb ja kahaneb, nii et mingil hetkel tuleb kärpida ka ametnike arvu – sadade ja võib-olla ka tuhandete võrra.“
Oli küsimusi ka toetuste ja investeerimispoliitika kohta, kaheprotsendilise kaitseeelarve väljavaadetest ja muust. Üks kuulajatest väljendas kogunisti muret seoses sellega, et roosiaias kõlanud esinemise kordamine võib „liialt survestada eestlasi“. Kuna see küsimus väljus intervjuu teema raamidest, jättis Sven Sester delikaatselt sellele vastamata.
