Statistikaameti palgarakenduses ametipalk.stat.ee on nähtaval teise kvartali mediaanpalkade andmed, mis näitavad olulisemaid muudatusi meditsiinis, majutuses ja toitlustuses ning müügiga seotud ametites.
Võrreldes esimese kvartaliga on palgad suurenenud arstidel ja õdedel. „Me ei tea nende tegelikult töötatud tunde ja ei tea seetõttu täpselt, millest see tulenes. Võimalik, et tegu on koroonakriisi ajal tehtud ületundidega. Erandiks on aga hambaarstid ja apteekrid. Hambaarstide mediaanpalk vähenes teises kvartalis viiendiku võrra. Samuti langes mediaanpalk proviisoritel ja farmatseutidel,“ selgitab Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.
Palgalangus müüjatel ja toitlustajatel
Esimese kvartaliga võrreldes on suuremaid palkasid näha ka koolide ja ülikoolide õppetööga seotud töötajatel. See aga ei tähenda, et õpetajate palku oleks tõstetud. Õpetajad jäid enamasti kvartali lõpus puhkusele ja paljud õppeasutused maksid puhkusetasu välja korraga, mis kajastub teise kvartali andmetes. Sama kehtib mõningal määral ka teiste ametite kohta.
Suuremat või väiksemat palgalangust võib täheldada peaaegu kõigis müügiga seotud ametites, alustades müügi- ja turundusjuhtidega ja lõpetades müüjate ning kassiiridega. Selles sektoris on lisaks palgale vähenenud ka töötajate arv, nii juhtide kui ka tavatöötajate hulgas. Palgad ja töötajate arv on langenud ka majutuse ja toitlustuse valdkonna ametites.
Andmetes kajastub palgatoetus
Ametipalgarakendusse lisandunud teise kvartali palgaandmetesse on arvestatud ka töötasu hüvitis, mida riik maksis ettevõtetele toetusena töötajatele palkade maksmiseks.
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul oli palgaandmeid analüüsides hüvitist päris keeruline arvestada, kuna see ei pruugi kajastuda töötamisega samal kuul. Seetõttu võivad rakenduses olevate ametite palgasummad olla mõnel kuul üle-, teisel aga alahinnatud.
