Lukas: Rail Balticu Pärnu terminali peab rajama võidutöö alusel

PRN01: RAIL BALTIC : PÄRNU, EESTI, 23DEC14- Pildil võidutöö Water strider ul/Foto URMAS LUIK PÄRNU POSTIMEES

Kultuuriminister Tõnis Lukas soovib, et Rail Balticu Pärnu terminali arhitektuurivõistlusel tunnustataks arhitektuuribüroo Pluss võitu, sest tegu on konkursil valitud parima ja nutikama ruumilahendusega; seejures rõhutab minister, et võistluse peaeesmärgiks ei tohiks kunagi olla madalaim projekteerimishind. 

Ühtlasi palub Lukas majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud pöördumises majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil mitte asuda läbirääkimistesse ideekonkursil järgmiste auhinnatud ideekavandite esindajatega. “Läbirääkimiste ringi laiendamine Pärnu reisiterminali puhul ei veena, et leitakse parim võimalik ruumilahendus keerukale ülesandele, millel on märkimisväärne avalikkuse tähelepanu,” kirjutas ta. 

Nimelt leiab kultuuriminister, et kui projekteerimishinna üle hakatakse võistluste järel läbirääkimisi pidama laiema ringiga, antakse sellega sõnum, et arhitektuurivõistluste eesmärk on leida paremate hulgast odavaim hinnapakkumine. Sellest kaotaks tema arvates Eesti ühiskond ja avalik ruum tervikuna.

“Selline pretsedent annaks löögi senisele arhitektuurivõistluste heale tavale, kuna Rail Baltic Eesti praktika tulemusel hägustuks arhitektuurivõistluste põhimõtteline korraldus ja parimate ruumilahenduste elluviimine,” rõhutas Lukas, kelle arvates osutuks sel juhul võistluse läbiviimise varjatud peaeesmärgiks madalaim projekteerimishind, mitte ruumikvaliteedi ja terviklahenduse kogueelarve mõistlik tasakaal.

“Palume arvestada, et seni on arhitektuurivõistlustel valitud parimat ja nutikamat ruumilahendust, mitte odavaimat visandi maksumust. Pikas perspektiivis võib nutikas lahendus olla riigile märksa kasulikum, isegi kui see nõuaks ettevalmistavas etapis veidi suuremat panust,” lisas Lukas oma pöördumises.

2014. aastal toimus Rail Balticu Pärnu reisiterminali rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille korraldas Pärnu linn koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga. Võistlusele esitati 31 nõuetele vastavat tööd. Konkursi võitis arhitektuuribüroo Pluss ideekavand “Water Strider”. 

Võidutööga liikusid seejärel edasi nii Pärnu linnavalitsus kui ka ministeerium. Kuid hiljuti teatati arhitektuuribüroole, et lisaks võitjale kaasatakse läbirääkimistesse veel kaks ettevõtet, OÜ b210 ja AS Tari, kes said arhitektuurikonkursil teise ja kolmanda koha. Seejuures ei ole läbirääkimised arhitektuuribürooga Pluss nurjunud.

Eesti Arhitektide Liit on seisukohal, et Pärnu terminali arhitektuurivõistlusel pole õigust alustada läbirääkimisi teise ega kolmanda koha pälvinud töö autoritega.

Liidu teatel kehtib kogu Euroopas arhitektuurivõistlustel hea tava alustada läbirääkimisi just esimese, mitte teise ega kolmanda koha pälvinud töö autoritega. Nimelt on nii Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) kui ka Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) arhitektuurivõistluste korraldamise reeglistikus esmase eesmärgina kirjas võidutöö elluviimine.

Ka Lukas rõhutas, et Eesti on 2018. aasta jaanuaris liitunud Davosi deklaratsiooniga, millega riik on endale võtnud kohustuse edendada ehituskultuuri. “Avalikest vahenditest rajatavate objektide puhul on meeles peetud arhitektuurivõistluste läbiviimise vajadust ja võimalusi ning järgitud arhitektuurivõistluste head tava, mis on välja kujunenud pikaajalise kogemuse najal,” märkis ta. 

“Oleme riigi ja kitsamalt avaliku sektori vaates seadnud eesmärgiks, et kõik uued ühiskondlikud hooned projekteeritakse avaliku arhitektuurivõistlusega ning vähempakkumise hankeid nende puhul enam ei korraldata. Riigile on oluline ehitatud keskkonna ja avaliku ruumi kõrge kvaliteet,” lisas kultuuriminister.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga