Solman: rahvaloendus peab andma pildi eestlaste ja eesti keelt rääkivate inimeste arvust

Foto: Eesti Uudised

Kommenteerides tekkinud arutelu rahvaloenduse eesmärgi ja läbiviimise viisi üle, ütles rahvastikuminister Riina Solman, et vastavalt meie põhiseadusele on eesti riik selleks, et tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade.

„Seetõttu on tähtis kui palju on eesti keele ja kultuuri kandjaid kokku aga ka see, kui suur osa Eestis elavatest inimestest on eestlased ja räägivad eesti keelt,“ ütles Solman ja lisas, et me oleme väike rahvas, kes on oma kodumaal mitmetes piirkondades vaid napis enamuses ja mõnedes piirkondades ka vähemuses ja see sunnib meid rahvastikunumbreid väga hoolikalt jälgima, et teha õigeid poliitilisi valikuid.

Solman peab seetõttu oluliseks ka inimeste elukohta puudutavate andmete kvaliteeti. „Kui üks vanem on ennast kinnisvaramaksude tõttu registreerinud ühel aadressil ja teine vanem lapsele lasteaia- või koolikoha saamiseks teisel aadressil, siis võib ainult registreid vaadates jääda inimeste paiknemisest vale mulje,“ ütles Solman ja selgitas, et see võib viia valede otsusteni nii regionaal- kui perepoliitikas. „Näiteks võib sellise käitumise tõttu jääda mulje, et meil on palju rohkem üksikvanemaid kui tegelikult,“ selgitas ta ja rõhutas, et just seetõttu oleks mõistlik perekonna kohta käivat infot inimestelt otse küsides üle kontrollida.

„Tänu sellele, et meie inimesed elavad, õpivad ja töötavad erinevates omavalitsustes või elavad pikemat aega välismaal, on sellised olukorrad tavalised ja kindlasti ei pea me neid inimesi sundima raamidesse, vaid vajame lihtsalt tõest infot tegelikkuse kohta,“ ütles Solman ja rõhutas, et tegeliku info avaldamine statistikaametile ei pane inimesi riigi või omavalitsusega suheldes halvemasse olukorda, sest need andmed jäävad konfidentsiaalseks.

Samuti rõhutas Solman inimeste usulise kuuluvuse kohta käiva statistika olulisust ja selgitas, et ka seda infot on vaja pideva aegreana, et jälgida ühiskonnas toimuvaid arenguid.

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi on öelnud, et 2021. aastal toimuva rahvaloenduse meetod ja loenduses kajastuvad küsimused (tunnused) vajavad otsustamist hiljemalt käesoleva aasta lõpuks. Loendusega seotud otsuste langetamine on Vabariigi Valituse loenduskomisjoni pädevuses, kuhu kuuluvad kõrged riigiametnikud – erinevate ministeeriumite kantslerid ja ametite juhid. Valitsusel on võimalik teha strateegilisi valikud läbi riigieelarve.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.