Sester: Hetk mil valitsuse otsus määrab miinimumpalga on ohus Eesti ettevõtluse tulevik

Kommenteerides ametiühingute ja tööandjate läbirääkimisi tuleva aasta miinimumpalga osas ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester, et kindlasti peab miinimumpalga otsus selguma tööandjate ja töövõtjate läbirääkimistel, mitte valitsuskabinetis.

„Eesti on seni järginud head tava, mille kohaselt valitsus ei hakka ettevõtjatele dikteerima, milline on miinimumpalga määr. Me peame silmas pidama kõikide osapoolte huve. Kui valitsus hakkab otsustama milline on minimaalne töötasu, siis avame pandora laeka, mis ohustab Eesti ettevõtlust“ ütles Sester.

„Mäletan veel valimiskampaaniaid, kus vasakpoolsed erakonnad püüdes üksteist üle trumbata, loopides populistlike lubadusi alampalga tõstmisest tuhandele eurole. Juhul kui valitsus otsustaks täna tööandjate ja ametiühingute vahelisse kokkuleppesse sekkuda siis oleks see ohtlik pretsedent. See teeks järgmise sekkumise erimeelsuste korral veelgi lihtsamaks ning varsti jõuame olukorda, kus riik hakkab dikteerima miinimumpalga suurust. Selline käitumine seab pikemas perspektiivis ohtu just Eesti väikeettevõtted,“ ütles Sester.

Sester lisas, et Eesti Ametiühingute Keskliit peab toimunust tegema omad järeldused. „Kui Ametiühingute juhtkond jõuab tööandjatega kokkuleppele alampalga suuruses, kuid ametiühingute üldkogu seda heaks ei kiida, siis on see tõsine mõttekoht. Mis volitused ja mandaat ametiühingute juhatusel tööandjatega läbirääkimistel üldse on?“ Küsis Sester.

Kommentaarid artiklile “Sester: Hetk mil valitsuse otsus määrab miinimumpalga on ohus Eesti ettevõtluse tulevik

  • 20. sept. 2019 kell 07:55
    Permalink

    Ei saa Sesreriga nõustuda. Elementaarne, et kui ettevõtja töölistele palka maksta ei suuda, tehku ise või pangu oma ettevõte kinni ja mingu tööle. Meil on väga palju halbu näiteid, juba igal sammul. On välismaalastele kuuluvaid ettevõtteid, kus on palgatud võõrtöölised, kasum viiakse välja ja riik peab veel töölistele sotsiaalabi jagama. Ettevõte aga aina laieneb, ehkki on selge, et Eestisse jääb vaid saast ja võlad. On kohti, kus palgavahed on põhjendamatud, isegi avalikus halduses. Ei taha nimetada,aga vaadake või toidukaubakette – kaup on madalakvaliteediline, puu- jaköögivili mädaneb müügisaalis, kassajärjekorrad on suured, poleisegi kauba väljapanijaid tööle võetud, ladustamata kaup on müügisaalis vahekäikudes hunnikus, taara ja praht on ära viimata. Stroomi Maxima näiteks.

    Vasta
  • 18. sept. 2019 kell 21:34
    Permalink

    Seekord ei saa Sesteriga nõustuda. Kui öelda, et valitsus enam liiklust ei reguleeri ja autojuhid ning jalakäijad panna omavahel kokku leppima, mis on veel aktsepteeritav allaaetavate jalakäijate arv, siis milleks meile üldse veel sellist valitsust vaja on? Ka Eesti valitsusel oleks aeg välja ronida sovjetlikest arusaamadest ja eripensionäride süvariigi teenimisest. Saksamaal võttis valitsus 2015 aastal vastutuse ja lõpetas sotside tsirkuse alampalga allasurumises. Aeg on sama ka Eestis teha! Olen seda teemat uurinud, http://valdekseeder.blogspot.com/2018/08/alampalk-on-riigi-noue-ettevotja.html

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga