Seeder: rahvahääletuse läbiviimise takistamine oleks silmakirjalik

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES

Täna Riigikogu ees peetud kõnes ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, et abielule täiendava õigusliku kaitse andmine on vajalik samm, sest varasemalt kooseluseadust toetanud erakonnad soovivad abielu ümber defineerida.

Eeldused rahvahääletuse läbiviimiseks loodi juba 2014. aastal, kui valedele toetudes ja vähemuse survel võeti vastu enamuse õiglustunnet riivanud kooseluseadus, mis lõhestas teravalt ühiskonda. Notarite koda kirjutas, et ei ole kooskõlas õigusloome hea tavaga, kui eelnõu jätab mulje, nagu samast soost paaridele kooselu reguleerimise võimaluse andmine oleks seaduse peamine eesmärk, mida püütakse peita eri soost paaride faktilise kooselu probleemide taha. Selline käitumine suurendas traditsioonilise abielu pooldajate ohutunnet ja neid käremeelselt esindanud poliitikute toetust.

Viimaste Riigikogu valimiste järgselt kujunenud poliitiliste jõudude vahekord viis koalitsioonileppeni, kus lepiti kompromissina kokku abielu rahvahääletus. Kriitika ja etteheited, et seda pole vaja, sest abielu on ju seadusega kaitstud, oli variserlik, kuna kooseluseaduse varasemad toetajad on teinud ettepaneku seadustada samasooliste abielu. Ei piirduta ainult kummalise konstruktsiooniga abielu kõrval. Seega, traditsioonilise abielu pooldajate ohutunne ning kartused on osutunud põhjendatuks. Kehtivas perekonnaseaduses sätestatut – et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel – on asutud muutma. Soovitakse luua olukord, kus nii kooselu kui abielu oleksid mõeldud nii samasoolistele kui erisoolistele.

Milleks selline segadus …? Lisaks väärtuspõhisele vaidlusele on jällegi tegemist vassimise ja tegelike taotluste varjamisega. Samasooliste abielu seadustamisega seadustatakse ka samasooliste paaride lapsendamise õigus ja sealt edasi lastega hangeldamine, surrogaatemandus ning sündidega manipuleerimine. „Abieluvõrdsus“ tähendab lapsendamise võrdsust ja ideaal, et perekond on isa ema ja lapsed, saab olema juriidiliselt ja poliitiliselt ebakorrektne ning lakkab olemast.

Sellesse ahelasse sisenedes peame endalt küsima, kuhu see viib? Kuidas see mõjutab ühiskonna orientatsiooni ja väärtusi? Vastate, et see on kaasaegne ja euroopalik tee. Jah, on tõesti… kahjuks. Fašism ja kommunism, koonduslaagrid ja mõlemad maailmasõjad on alguse saanud Euroopast. Lastetus, üksildus, mugavdumine ja ühiskonna vananemine on samuti kaasaegse euroopa tegelikkus. Kas tõesti kõik, mis on kaasaegne ja euroopalik, väärib järgimist…Võiksime piirduda parima ja elutervete väärtuste ülevõtmisega või vähemalt püüda selle poole.

Isamaa Erakond tegi 2016. aastal Riigikogu erakondadele ettepaneku algatada Põhiseaduse täiendamine, mis sätestaks abielu kui mehe ja naise vahelise liidu. Kuna Isamaa ettepanekule Riigikogus piisavat toetust ei ole, siis ongi ainus võimalus perekonnaseaduses sätestatud abielu määratlust tugevamini kaitsta läbi rahvahääletuse. Eksivad need, kes väidavad, et küsitlus on mõttetu ja midagi ei muuda. Muudab küll. Õiguskantsler on üheselt väljendanud, et rahvahääletuse tulemus on siduv ja seda saab muuta vaid pärast uut rahvahääletust.

Kui rahvahääletuse küsimusele vastab enamus „Jah“, siis ei piisa tulevikus üksnes parlamendis häälteenamusest, et seadustada samasooliste abielu ja see oleks praegusest põhimõtteliselt erinev olukord. Norstat Eesti AS novembris läbiviidud küsitlusest selgus, et rahvahääletusel osaleks 75 % küsitletutest ja 63 % vastaks „Jah“.  Demagoogiline on väide justkui praegu välja pakutud küsimusele „Jah“ vastus ei välistaks samasooliste abielu seadustamist. Välistab küll. Rahvahääletuse vastu võitlejad kardavad eelkõige hääletuse tulemust ja seepärast võideldakse vahendeid valimata (obstruktsioon, arutelu vältimine) selle vastu ning püütakse see pöörata lihtsalt valitsusevastaseks protestiks.

Arutelu abielu mõiste üle olevat väheoluline ja rahvahääletus saatanast ning lõhestav. Millegipärast võideldakse selle väheolulise teemaga ülima aktiivsusega ja viimse veretilgani ning see on juba pikemat aega poliitikute, ajakirjanduse ja meedia arutelude peateemaks.

Sõbrad! Äsja lõppenud USA presidendivalimisega koos viidi osariikide tasemel läbi üle saja rahvahääletuse, muuhulgas vähemuste õigusi puudutavates küsimustes ja presidendivalimised lõhestasid ühiskonda rohkem kui sada rahvahääletust kokku. Viimase viie aasta jooksul on samasooliste abielude rahvahääletused toimunud Iirimaal, Austraalias, Sloveenias ja Šveitsis. Kas need näited on tagurlikud, ebademokraatlikud, vähemuste õigusi piiravad ja õigusriigile kohatud? Mida on Eestil selles reas karta ja häbeneda? Silmakirjalik on tänaseks kujunenud olukorras takistada rahvahääletuse läbiviimist, sest see ei suurenda ühiskondlikku lõhet. Ükskõik milline tulemus pigem vähendab lõhet, sest ühiskond tunnustab rahvahääletuse tulemust rohkem, kui Riigikogus häälteenamusega vastuvõetud otsust või väikesearvulise eliidi poolt pealesurutud seisukohta.

Lõpetuseks. Riigikogu liikme südametunnistusest ja vabast mandaadist. Põhiseaduse paragrahv 62 ütleb, et Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Eesti ajakirjanduse ja meedia käsitluses kehtib see ainult Riigikogu koalitsioonisaadikutele. Kordagi, mitte kordagi pole küsitud, kas tõesti mõtlevad ja hääletavad kõik opositsioonisaadikud vaba mandaadi põhimõttest lähtuvalt ühtemoodi, vaatamata sellele, et mitu täna saalis istuvat opositsioonisaadikut on varasemalt hääletanud kooseluseaduse vastu ja toetanud hääletusel kooseluseaduse rahvahääletuse toimumist.

Parlamentaarne demokraatia on tegelikkuses ikka palju sügavam, kui ühe Põhiseaduse paragrahvi lihtsustatud käsitlus ja parlament palju keerulisem, kui primitiivne üksikute saadikute summa. Ühisosa otsimine ka kõige keerulisemates küsimustes ning kokkuleppele jõudmine ja lubadustest ning kokkulepetest kinni pidamine on kooskõlas hea poliitilise kultuuriga, põhiseadusega ning kõrgete moraali ja eetikareeglitega. Lähtume siis sellest nii üksikute saadikutena kui ka mandaadi saanud erakondade liikmetena, kelle taga on valijad ja valimislubadused.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.