Eesti sõjamuuseumi ning Kaitseministeeriumi väljaantava Hendrik Sepa nimelise preemia lõppenud aasta Eesti parima sõjaajaloo publikatsiooni eest pälvisid Reigo Rosenthal ja Mart Kuldkepp.
Eesti sõjamuuseumi vanemteaduri Kaarel Piirimäe juhitud hindamiskomisjon leidis üksmeelselt, et raamatupreemiat väärib tänavu Reigo Rosenthal, kelle monograafia „Kord ja kohus. Eesti sõjaväejuhtkond Vabadussõja-aegses sisepoliitikas“ käsitleb sõjaväelaste rolli Vabadussõja-aegses sisepoliitikas.
Artiklipreemia valimisel tõusis selgelt esile Mart Kuldkepp oma artikliga “Eestlased ja ‘eestlase vaenlased’. Survemeetmed baltisakslaste ja nende poolehoidjate vastu Eesti Vabadussõja ajal”, mis ilmus Rahvusarhiivi toimetiste sarjas „Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918–1920“.
Mõlemad võidutööd käsitlevad Vabadussõja ajalugu, mille lõpu 100. aastapäeva tänavu tähistame.
Komisjoni esimees Kaarel Piirimäe ütles, et valikut see iseenesest mõistagi ei mõjutanud, aga loomulikult on rõõm näha, et on lisandunud väärt uurimusi Eesti ajaloo tähtsast peatükist.
Piirimäe sõnul oli tugevaid töid nominentide hulgas mitmeid, kuid võitjad olid teistest siiski üle. „Nii Rosenthali kui Kuldkeppi puhul väärib esiletõstmist, et nad tunnevad väga hästi senist uurimisseisu ja nende tööd annavad Eesti ajalookirjutusse selgelt uut teadmist,“ kommenteeris ta valikut.
Publikatsioone hindas komisjon koosseisus Tõnu Tannberg, Ago Pajur, Enno Mõts, Kaarel Piirimäe, Priit Raudkivi, Mart Orav, Arto Oll, Peeter Kaasik ja Kalev Konso.
2013. aastast annavad Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja kaitseministeerium välja Hendrik Sepa nimelist preemiat, et väärtustada ja tunnustada Eesti sõjaajaloo süvateaduslikku uurimist. Preemia väärtusega kuni 3000 eurot võib hindamiskomisjoni otsusega jagada raamatu- ja artiklipreemiaks ning see antakse eelnenud kalendriaasta jooksul trükist ilmunud Eesti sõjaajaloo publikatsiooni autorile või autorite kollektiivile.
Hendrik Sepp (1888–1943) oli Tartu Ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor, akadeemik, rohkem kui 300 ajaloo-alase kirjutise autor. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid Liivi sõjale järgnenud sõdade ajajärk ja Põhjasõda, kuid ta kirjutas palju ka majandus-, kultuuri- ja sotsiaalajaloost. Sepa kaalukaim teadustöö oli doktoriväitekiri „Narva piiramine ja lahing a. 1700“.
