Isamaa Seenioride Kogu Tartu Klubi juhatus utsitab potipõllundusele

Potipõllundusega saab tegeleda igaüks east ja kohast sõltumata. Isamaa Seenioride Kogu Tartu Klubi üleskutsele laekus teiste seas vahva pilt n-ö aknalauapotipõllundusest. Foto: Tea Laanpere

Enne eriolukorda oli Isamaa Seenioride Kogu Tartu Klubil igas kuus üks kokkusaamine. Ja siis muutus ühtäkki kõik. Kuna koduspüsimise päevad venisid ja polnud selgust, millal oht mööda saab, kutsus Tartu klubi juhatus üles Maa päeva (22. aprill) puhul kõiki Tartu piirkonna liikmeid tegema vahvaid fotosid kodustest keskkonnasäästlikest mõtteviisi arendustest – seemnete külvamisest, istutamistest jms.

Tuleb välja, et inimesed pole potipõllundusest võõrdunud. Kel vähegi võimalik, teeb näpud mullaseks kodusel põllul, suvekodus asuval aiamaalapil või näiteks ka korrusmaja rõdul ehk koguni aknalaual.

Maa päeva tähistame vaid kord aastas, just seepärast kutsuvad Isamaa Tartu seeniorid kõiki mõttekaaslasi jõukohastele tegudele ka igapäevaselt pärast 22. aprilli. „Sorteerime prügi, kasutame asju korduvalt, tarbime toitu ja vett mõistlikult, tegeleme oma potipõllundusega kas aknalaual või peenramaal. Istutame sel kevadel vähemalt ühe taime – meie igaühe oma Maa päeva taime!“ kõlab Isamaa Tartu Seenioride Klubi üleskutse

Tartu Seenioride Klubi ootab kõikide keskkonnasäästlike eestimaalaste teemakohaseid fotosid 9. maini aadressil isamaa.tartu@gmail.com Saladuskatte all võib etteruttavalt öelda, et loositakse välja ka mõned üllatusauhinnad.

Isamaa Seenioride Kogu Tartu Klubi juhatuse liikmed: Eeva Eili Kask, Uno Pauts, Maie Keek, aseesimees Linda Langus, esimees Jaan Vaiksaar (pildilt puuduvad Silvia Russak, Olev Allik). Foto: Kristel Vissor

Maa päev – pool sajandit algatusest

50 aastat tagasi, 22.aprillil 1970. aastal, kogunes umbes 20 miljonit inimest USA tänavatele, et juhtida tähelepanu Maa ja looduse kaitsele. Sellest kujunes ülemaailmne traditsioon. Tänavu tähistati seda umbes 190 riigis ja peatähelepanu pöörati plastireostusele. See päev tuletab meelde, mis on meie kohus, et Maa suudaks toita, katta ja välja kannatada väga kiiresti kasvavat elanikkonda, keda oli
1970. aastal 3,7 miljardit,
1980. aastal 4,7 miljardit,
1990. aastal 5,3 miljardit,
2000. aastal 6,1 miljardit ja
2010.aastal 7,6 miljardit.

2000. aastate alguses mõtles Austraalia keskkonnateaduste professor Glenn Albrecht välja uue sõna “solastalgia” (inglise keeles “solace” tähendab lohutust, tröösti), mis levis kiiresti üle maailma ja tähendab emotsioonide segu sellest, mida inimesed tunnevad millegi kalli kaotamise pärast inimtegevuse kurbade tagajärgedega keskkonna muutuste tõttu. Albrechti ajendas seda sõna välja mõtlema tema kodukandis kivisöekaevandus, mis muutis ilusa looduse songermaaks, kuid sama emotsiooni võib tekitada vastutustundetult maha raiutud metsalank või siis reostatud jõevesi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.