Seadusemuudatused lihtsustavad puuetega inimeste asjaajamist

Tööealised inimesed ei pea töövõimet välistavate seisundite puhul puude raskusastme tuvastamisel enam pikka taotlusankeeti täitma. Foto: Aare Lepaste

1. maist jõustunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatused lihtsustavad oluliselt puuetega inimeste asjaajamist. Muutumatute seisunditega lastel on korduvekspertiisi käigus edaspidi võimalik tuvastada puue kuni 16-aastaseks saamiseni. Lisaks laiendatakse puudega lapse toetust harvikhaigusega lastele ning töövõimet välistavate seisundite puhul ei pea puude raskusastme tuvastamisel enam pikka taotlusankeeti täitma.

Seega ei pea tööealised inimesed töövõimet välistavate seisundite puhul puude raskusastme tuvastamisel enam pikka taotlusankeeti täitma. Kui inimene märgib ära töövõimet välistava seisundi, siis kinnitatud seisundite korral viiakse hindamine läbi tervisandmete alusel ning inimesel ei ole vaja erinevates valdkondades esinevaid piiranguid hinnata. Muudatus puudutab ligikaudu 30 000 töövõimet välistavate seisunditega tööealist inimest.

„Muutumatu või süveneva seisundiga lastele on oluline määrata puude raskusaste pikemaks ajaks kui kolm aastat, et lapsevanemad ei peaks püsiva seisundiga lapsele üsna lühikese perioodi järel puuet uuesti taotlema,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Edaspidi saab muutumatu või süveneva seisundiga lastele määrata puude raskusastme maksimaalselt kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Need ja ka teised muudatused on olulised sammud asjaajamise lihtsustamiseks ning pean oluliseks jätkata ka edaspidi bürokraatia vähendamist sotsiaalkaitse valdkonnas tervikuna.“

Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste talituse juhi Leila Lahtvee sõnul on lastel siiani lubatud puue tuvastada maksimaalselt kolmeks aastaks. „See on ebamõistlik väga raskete, sügava puudega laste puhul nagu näiteks raske-sügav vaimne alaareng, Retti sündroom, mõlema silma pimedus ja veel mitmed rasked seisundid, kus ravi puudub ja seisund ei saa ajas tänaste meditsiiniliste oskuste ja teadmiste kohaselt paraneda,“ rääkis Lahtvee.

Lahtvee lisas, et selliste laste kasvatamisel on vanematel nagunii juba väga suur koormus, mistõttu soovib Sotsiaalkindlustusamet nende olukorda leevendada puude taotlemisel leevendada. 1. maist on väga raskete paranemislootuseta lastele võimalik puuet määrata kuni 16. eluaastani. Muudatus puudutab ligikaudu 1800 raske ja sügava puudega last.

Lisaks makstakse 1. maist puudega lapse toetust ka varasema sotsiaalkaitseministri kinnitatud nimekirjas toodud harvikhaigusega lastele ehk luuakse erisus, mille järgi on võimalik toetust maksta teatud juhtudel ka neile lastele, kellele puuet pole määratud.

„Selle muudatuse eesmärk on tagada harva esinevate haiguste korral perele lisatoetus, kui puudele iseloomulikud piirangud lapsel puuduvad ja puuet ei ole alust määrata,“ rääkis Lahtvee teisest olulisest muudatusest ning lisas, et praegu on sellisteks haigusteks fenüülketonuuria, galaktoseemia ja veel mõned väga harva esinevad haigusseisundid, kus vaimsete võimete languse või muude kahjustuste ennetamiseks peab laps saama eritoitu.

Makstava toetuse suurus vastab raske puudega lapse toetuse suurusele ning on 2020. aastal 161,09 eurot kuus. Toetus määratakse esmakordsel taotlemisel puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamise päevast. See muudatus puudutab umbes 50 last.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.