Eesti on 1. maist kuu aega ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja. Eesti kavatseb pöörata erilist rõhku COVID-19 pandeemia ja julgeolekukeskkonna seostele, küberturvalisusele, rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtetele, sealhulgas tsiviilisikute kaitsele ja Julgeolekunõukogu läbipaistvamaks muutmisele kriisi ajal.

„Julgeolekunõukogu jätkab tööd ka koroonakriisi ajal. Kui asusime jaanuaris tööle Julgeolekunõukogu valitud liikmena, ei osanud keegi ette näha, et mõne kuu pärast pistab maailm rinda ühe suurima kriisiga pärast Teist maailmasõda. Seda suurem on vastutus olla praegusel ajal ÜRO Julgeolekunõukogu eesotsas, aga oleme selleks valmis,“ sõnas välisminister Urmas Reinsalu.

Välisministri sõnul mõjutab üleilmne pandeemia rahu ja julgeolekukeskkonda kogu maailmas. Eesistujana seame sihiks, et ka Julgeolekunõukogu keskenduks COVID-19-ga kaasnevatele ohtudele. Pandeemia seljatamiseks on väga oluline toetada ÜRO peasekretäri üleilmse relvarahu üleskutset, tagada rahuvalvemissioonide jätkumine ja humanitaarabi ligipääs konfliktides.

Maikuus möödub ka 75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal ja 8. mail korraldab Eesti selle meenutamiseks kõrgetasemelise arutelu. „Eesti toob sellel tähtpäeval riigid kokku, et mälestada kõiki hukkunuid, arutada sõjajärgse maailmakorralduse õppetunde ja rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid, eriti relvajõu kasutamise ja sellega ähvardamise keeldu. See on eriti oluline, arvestades et konfliktid Euroopas ei ole kahjuks kadunud,“ sõnas välisminister Reinsalu.

Teiste eriürituste seas on istung küberturvalisuse teemal, mille avab peaminister Jüri Ratas, samuti president Kaljulaidi osalusel tsiviilisikute kaitse teemaline arutelu, kus kõneleb ka ÜRO peasekretär António Guterres.

Julgeolekunõukogu kohtub hetkel video teel ja eraldi tähelepanu on Julgeolekunõukogu kriisiaegsetel töömeetoditel. „Meie jaoks on oluline, et ka videokohtumiste kaudu oleks tagatud Julgeolekunõukogu võimalikult tõhus toimimine, et avatud istungid oleks üldsusele ja ÜRO ülejäänud liikmesriikidele võimalikult kättesaadavad,“ selgitas Eesti alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Sven Jürgenson.

ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Eesti on nõukogu valitud liige aastail 2020–2021. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna eesistujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel.

Eesti lähtealused ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena: www.vm.ee/et/eesti-uro-julgeolekunoukogus
Sõnavõtud ÜRO Julgeolekunõukogus: https://un.mfa.ee
Video Eesti diplomaatidest New Yorgis: https://youtu.be/i77RCHDjck8

Eesistumisel kavas olevad eriüritused

Reede, 8. mai
Kõrgetasemeline kohtumine teemal „75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal: õppetunnid rahvusvaheliste kuritegude ennetamiseks tulevikus, Julgeolekunõukogul lasuv vastutus“

Kõrgetasemelise arutelu eesmärk on meenutada 75 aasta möödumist Teise maailmasõja lõpust Euroopa territooriumil. Üritusel arutatakse sõjajärgse maailmakorralduse õppetunde, aga ka tuleviku proovikive. Arutelu all on ka praegune julgeolekuolukord ja konfliktid Euroopas. Arutelu juhib ja avakõnega esineb välisminister Urmas Reinsalu. Teavitajad: ÜRO poliitikavaldkonna asepeasekretär Rosemary DiCarlo, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja Yale’i ülikooli professor Timothy Snyder. Üritust on võimalik jälgida ka otseülekandena.

Reede, 15. mai
Avalik istung Julgeolekunõukogu töömeetoditest

Iga-aastane töömeetodite arutelu toimub sel korral Julgeolekunõukogu jaoks ajalooliste ja ajutiste menetlusreeglite ajal. Eesti on Julgeolekunõukogu töömeetodite töörühma asejuht. Kriisiaegne arutelu keskendub nii sellele, kuidas tagada füüsiliste kohtumistele võimalikult sarnane nõukogu töö toimimine, kui ka sellele, kuidas tagada Julgeolekunõukogu töö suurem efektiivsus ja läbipaistvus kriisivälisel ajal.

Reede, 22. mai
Mitteametlik kohtumine teemal „Küberstabiilsus ja konfliktiennetus“

Kohtumisel keskendutakse konfliktide ennetamisele ning stabiilse ja rahumeelse küberruumi kindlustamisele. Kohtumise eesmärk on suurendada nii Julgeolekunõukogu liikmete kui ka ÜRO laiema liikmeskonna teadlikkust rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavatest küberohtudest ning riigi vastutustundlikku käitumist toetavatest ja reguleerivatest mehhanismidest ülemaailmsel, regionaalsel ja riiklikul tasandil. Arutelu võimaldab jagada riikide kogemusi selle kohta, kuidas on riigiti rakendatud rahvusvahelist õigust ja kübernorme küberruumis, millised regionaalsed koostöövormid on olnud edukad küberstabiilsuse tagamisel ning millised on vajakajäämised küberohtudega tegelemisel.
Kohtumise avasõnad teeb peaminister Jüri Ratas. Teavitajad: ÜRO desarmeerimisküsimuste kõrge esindaja Izumi Nakamitsu, Singapuri küberturvalisuse agentuuri juht David Koh ja Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse tehnoloogiapoliitika direktor James Lewis.

Kolmapäev, 27. mai
Kõrgetasemeline avalik istung tsiviilisikute kaitse teemal

Kohtumise peamine eesmärk on arutada iga-aastast peasekretäri raportit tsiviilisikute kaitse olukorrast relvastatud konfliktides. Eesti prioriteetidest lähtuvalt keskendutakse aruteludes rahvusvahelise õiguse, sealhulgas rahvusvahelise humanitaarõiguse rakendamisele ja inimõigusnormidest kinnipidamisele konfliktis, aga ka uutele ohtudele tsiviilisikute kaitses, nende hulgas eeskätt COVID-19 mõjudele. Kohtumisel teeb Eesti sõnavõtu Kersti Kaljulaid. Teavitajateks on ÜRO Peasekretär António Guterres ja Rahvusvahelise Punase Risti Komitee president Peter Maurer; samuti kutsume teavitama kodanikuühiskonna esindaja.

Neljapäev, 28. mai
ÜRO ja Euroopa Liidu koostöö teemaline avalik istung

Kohtumisel arutatakse ÜRO ja Euroopa Liidu koostööd, tutvustatakse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning käsitletakse käimasolevaid kriise, mille lahendamisel nii EL kui ka ÜRO osalevad. Viimastel aastatel on rahuoperatsioonide ja kriisihaldamise valdkonnas kahe organisatsiooni vaheline koostöö muutunud üha olulisemaks. Julgeolekunõukogu teavitab Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.