Metsoja hinnangul on metsanduse arengukavas ja RMK ülesannetes tõsiseid vasturääkivusi

Andres Metsoja sõnul annab MAK-i järgmise Riigikogu koosseisu kinnitada jätmine võimaluse vaadata seda ka koosmõjus teiste riiklike suurprojektidega. Foto: erakogu

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Andres Metsoja sõnul on keskkonnaministeeriumi esitatud metsanduse arengukavas (MAK) liiga palju vasturääkivusi, et selle jõuaks käesoleva koosseisu järele jäänud töönädalatega vastu võtta.

„Jaanuari keskpaigas jõudsime koalitsioonis esialgsele kokkuleppele metsanduse arengukavas, see jõudis valitsusest riigikokku ja läbis ka esimese lugemise. Kahjuks on vahepealsete nädalatega ilmnenud, et paralleelselt koostab enda uut arengukava ka RMK ning sealt ilmnenud punktid on otseses vastuolus riigikogu menetluses oleva MAK-iga,“ selgitas Metsoja probleemi olemust.

Nii on riigi poolt RMK-le seatud ootus suurendada järjepidevalt eelarvesse laekuvat dividenditulu, vähendades samas raiemahtusid. Ühe lahendusena tulubaasi suurendamiseks pakutakse välja looduses liiklejate „vabatahtlikku omaosalust“ populaarsetel puhkealadel ja matkaradadel, mis sisuliselt tähendaks piletihinna kehtestamist meie metsades. Samamoodi tekitab küsitavusi RMK kui säästliku metsamajandaja plaan omandada osalus puidukeemia tehases.

Kuigi lähiaastad toovad paratamatult kaasa raiemahtude vähenemise, ei saa riik lubada endale üleolevat suhtumist ettevõtjatesse

„Täiendavalt on Riigikogu keskkonnakomisjon viimastel nädalatel kaasanud oma istungitele erinevaid huvigruppe ja on selge, et ühiskondlikku kokkulepet MAK-i osas pole. Olemasoleva dokumendiga pole rahul looduskaitsjad, maaomanikud ega ettevõtjad. Kuna selle Riigikogu viimased istungid on kavas juba järgmisel nädalal, pole allesjäänud ajaga võimalik leida lahendust, mis rahuldaks enamikke osapooli,“ sõnas Metsoja.

Keskkonnakomisjoni esimees rõhutas, et kuigi lähiaastad toovad paratamatult kaasa raiemahtude vähenemise, ei saa riik lubada endale üleolevat suhtumist ettevõtjatesse, sest otseselt annab metsandussektor tööd 30 000 inimesele ning kaudne mõju on ligi kaks korda suurem.

„Eestis tuleb luua RMK baasilt „metsakapital“ ning majandamisest saadud tulu suunata looduskaitseliste piirangute kompenseerimiseks ja selle toimemudel jõustada koos metsanduse arengukavaga,“ soovitas Metsoja ning lisas, et ühtlasi annab MAK-i järgmise Riigikogu koosseisu kinnitada jätmine võimaluse vaadata seda koosmõjus teiste riiklike suurprojektidega.

„Praegu välja töötatud arengukavas on kirjas, et metsamaa ei tohi Eestis väheneda, kuid võimalikud raadamistööd Nursipalu harjutusväljaku laiendamisel ja suurte taristuprojektide jaoks vajalike trassikoridoride loomine viib märkimisväärsed alad metsamaa arvestuse alt välja. Nende asendamiseks süsteem puudub, kuigi see peaks olema osa MAK-ist.“

Kommentaarid artiklile “Metsoja hinnangul on metsanduse arengukavas ja RMK ülesannetes tõsiseid vasturääkivusi

  • 6. märts 2023 kell 13:11
    Permalink

    Valimistulemused näitavad, et Eesti sisepoliitikas lähiajal midagi OLULISELT ei muutu, jääb kestma vanamoodsalt, stagnalikult, loodusvaenulikult liigsuurte kasvamise soodustamine, kuigi 50 a tagasi tehtud Rooma Klubi ennustused on teaduslikult tõestanud, et KASVUL ON PIIRID, piirangud vabaturu röövmajandusele on möödapääsmatud, kuna SUUR LOODUS EELISTAB VÄIKESI ja RAHVUS on pool-looduslik (kõige looduslähedasem) inimkooslus. Just paigavaimsus, kodutunne omadel rahvusmaastikel on maailmarahu tagamise eeldus, suurte rahvaste-rännete pidur, PEAB SAAMA LÄHTEALUSEKS ROHELISE VAIMSUSE SISSEVIIMISEL POLIITIKASSE kõigis erakondades. Selles näen kõigi kodanike-ühenduste kogukondliku ühistegevuse ühisrinnet kujuneva LEGAALSE, mitte vastanduva poliitilise opositsiooni KESKKONNAPOLIITIKA SUUNAMISEL. Just sellest tuleb meil omas erakonnas nüüd ja praegu kõigepealt ARUTLEDA. Leida valitsuses KOHE oma looduse-isikud ja Riigikogus keskkonnakomisjonis omad rohepööret sügavuti, kogu mõtte- ja eluviisi muutumise paratamatust mõistvad tugiisikud SENI EIRATUD SÄÄSTVA ARENGU SEADUSE rakendamiseks metsanduses, maavarade kaevandamises ja ehitustegevuses üldrahvaliku maavara väljamise kohustuses enne rajatiste püstitamist. Rohelise ja säästva Tallinna sündimise eelduseks on Tallinna rahvuspargi loomise ammuse idee elluviimine koos kõigi linnasiseste ja linna-lähedaste metsade Rohelise vööndiga, kaasates teised erakonnad ja kõik keskkonnaühendused.

    Arutlusvalmis paevana Rein Einasto

    paevana ettepanekud aruteluks
    ühisvaimu nimel
    Rein ja küllap ka Maie

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga