Euroopa Nõukogu ministrite kohtumisel Helsingis võeti reedel vastu ühisdeklaratsioon, mis andis Venemaale tagasi hääleõiguse, kuid vihastas Ukrainat. Eesti hääletas deklaratsiooni vastu. Välisminster Urmas Reinsalu sõnul on Euroopa Nõukogu hoiaku muutmine vastuolus organisatsiooni väärtustega.
Helsingi kohtumisel, kus Soome andis EN-i eesistumise üle Prantsusmaale, püüti lahendada kriisi Moskvaga, mis sai alguse sellest, et Venemaa esindajad Parlamentaarses Assamblees jäeti 2014. aastal Krimmi annekteerimise tõttu hääleõigusest ilma. Moskva vastas ENPA boikoteerimisega ning on alates 2017. aastast keeldunud 33 miljoni euro suurust aastamaksu tasumast.
Reedel võtsid ministrid vastu ühisdeklaratsiooni, milles meenutati 47-liikmelise inimõigusorganisatsiooni kohustust tasuda oma panus eelarvesse. Samas leiti, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani – ministrite komitee ja parlamentaarse assamblee – tööst.
Välisminsiter Urmas Reinsalu sõnul on Euroopa Nõukogu positsioonide muutmine Venemaa suhtes ajal, kui Moskva pole loobunud oma agressiivsest käitumisest ning on alustanud Vene passide jagamist Ukrainale kuuluvates Krimmis ja Donbassis, vastuolus organisatsiooni väärtustega.
EN-i reeglid ütlevad, et kui riik ei ole kaks aastat liikmemaksu tasunud, arvatakse ta nõukogust välja. Venemaa puhul juhtuks see juunis.
See tähendaks, et Venemaa ei saa osaleda nõukogu uue peasekretäri valimisest juunis. Moskva on öelnud, et see sunniks ta EN-ist lahkuma.
Ministrid avaldasid reedel lootust, et juunikuisest istungist saavad osa võtta kõigi liikmesriikide delegatsioonid. Ettevaatlikult sõnastatud deklaratsioon rõõmustas Moskvat, kuid vihastas Kiievit.
“See avab tee meie organisatsioonis tekkinud kriisi lahendamiseks,” ütles Vene välisminister Sergei Lavrov.
“See ei ole diplomaatia, see on allaandmine,” ütles Ukraina esindaja EN-is Dmõtro Kuleba.
“Me tahame, et Venemaa jääks Euroopa Nõukokku, aga me tahame, et Venemaa täidaks oma kohustusi ja lubadusi kõigis otsustes, mis on tehtud vastuseks Venemaa agressioonile Ukrainas,” lisas ta.