Kapo hoiatab õpirände kuritarvitamise eest

Arnold Sinisalu, KAPO aastaraamatuesitlusel. Foto Tairo Lutter/EESTI MEEDIA

Kaitsepolitseiamet (kapo) hoiatab kasvava õpirände kuritarvitamise ohu ja sellega kaasnevate probleemide eest.

Reedel avalikustatud aastaraamatus nendib kapo, et aasta-aastalt on suurenemas õpingute eesmärgil väljastatavate viisade arv, mis
moodustab koguhulgast ligi kolmandiku.

“Õpirände kuritarvitamise oht ja tegelikud probleemid, mis on tekkinud, on väga suured,” märgib amet. “Enamik kasutab viisat eesmärgipäraselt, ent siiski paljud kolmandate riikide kodanikud kasutavad üliõpilase staatust peamiselt Schengeni alale pääsemiseks ja kaovad ELi avarusse juba enne õpingute alustamist.”

Kaitsepolitsei andmetel on sotsiaalmeedias loodud grupid, mille näiline eesmärk on vahendada teavet õppimisvõimalustest Eestis. “Gruppides selgitatakse võimalikele tudengitele nende emakeeles samm-sammult, mida teha selleks, et Eestisse pääseda ja potentsiaalselt siit edasi teistesse Schengeni riikidesse liikuda,” seisab aastaraamatus.

Kapo märgib, et riik on teinud palju, soodustamaks  strateegiliselt oluliste tippspetsialistide sisserännet. “Samas võetakse kolmandatest riikidest vastu suur hulk töötajaid ja üliõpilasi erialadele, mis eeltoodud nimekirja ei kuulu. Paljud kooli lõpetanud tudengid taotlevad alalist elamisluba ja asuvad Eestis lihttööle, kutsudes siia ka oma pereliikmed,” seisab aastaraamatus. “On põhjust arvata, et mõnedki kolmandate riikide kodanike abielud on sõlmitud pelgalt viisa või elamisloa saamise eesmärgil.”

Aastaraamat märgib, et arvestatava osa eelmainitutest moodustavad seega madalapalgalised töötajad madala lisaväärtusega
töökohtadel, kelle ühiskonda sulandumine on ülimalt ebatõenäoline.

“Siinkohal peavad ka ülikoolid mõistma enda rolli välisriikidest pärit üliõpilaste valimisel ja Eestisse lubamisel ning arvestama muu hulgas tudengistaatuse väärkasutuse riske,” seisab aastaraamatus.

Kapo märgib aastaraamatus, et Lääne universaalsetel inimõigustel põhinevate väärtuste taustal paistavad uusimmigrandid vahel silma täiesti erinevate väärtushinnangutega. “Pikemas plaanis koormab see ühiskonda, põhjustab pingeid, ohtu avalikule korrale ja julgeolekule,” seisab aastaraamatus. Viidates rahvusvahelisele kogemusele märgib kapo, et nii tekivad suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid ning minnakse ka vastuollu riigis valitseva seaduskorraga.

“Enesesegregatsioon ja sellega seotud sotsiaalne ja majanduslik haavatavus loovad omakorda väga soodsa pinnase radikaliseerumisele ning sedakaudu terrorismi toetamisele,” seisab aastaraamatus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.