Keskkonnaminister Rene Kokk, justiitsminister Raivo Aeg ja siseminister Mart Helme allkirjastasid deklaratsiooni, millega kinnitavad, et teevad koostööd keskkonnakuritegude senisest tõhusamaks tõkestamiseks.
„Keskkonnakuritegude mõju on laiaulatuslik ning lisaks keskkonna- ja majanduslikule kahjule on ohustatud ka inimeste tervis,“ rõhutas keskkonnaminister Rene Kokk. „Just seetõttu peavad keskkonnarikkumised saama senisest suuremat tähelepanu.“
Justiitsminister Raivo Aeg nentis, et keskkonnakuriteod on oma loomult varjatud, neid on raske avastada ja nad võivad tekitada tohutut kahju. „Muude riikide kogemus näitab, et keskkonnakuriteod on muutunud piiriüleseks ja esineb seoseid organiseeritud kuritegevusega. Just seetõttu on oluline, et seame selle valdkonna üheks oma õiguskaitseasutuste prioriteediks,“ rõhutas Aeg.
„Keskkonda kahjustavate õigusrikkumiste vastu võitlemine on äärmiselt oluline,“ ütles siseminister Mart Helme. „Taoliste tegude edukat avastamist ja ennetamist on võimalik saavutada vaid koostöös. Siseministeerium ja selle valitsemisala asutused on valmis ekspertteadmistega panustama, et inimeste tervist ja elukeskkonda ohustavaid rikkumisi ära hoida.“
Möödunud aastal alustas Keskkonnainspektsioon seoses keskkonnarikkumistega 24 kriminaalmenetlust.
Kuna keskkonnaalaste õigusrikkumiste ennetamisel, avastamisel ja menetlemisel on võimalik edu saavutada ainult koostöös, peavad keskkonnaminister, justiitsminister ning siseminister vajalikuks käsitleda keskkonnaalase kuritegevuse vastast võitlust kriminaalpoliitika ühe prioriteedina. Samuti on oluline teha koostööd keskkonnaalase kuritegevuse vastaste meetmete tõhustamiseks.
„Oleme ühel meelel, et keskkonnakuriteod on osa peitkuritegudest, mille puhul on peamisteks kaotajateks aus konkurents, keskkond ja seeläbi kogu ühiskond,“ sõnas Keskkonnainspektsiooni peadirektor Olav Avarsalu. „Näeme, et taolised probleemid on kandumas ennekõike jäätmevaldkonda, kus omavahel segunevad varimajandus, piiriülesed rikkumised ning keskkonnaprobleemid.“.
Möödunud aastal alustas Keskkonnainspektsioon seoses keskkonnarikkumistega 24 kriminaalmenetlust. Nondest 14 oli seotud kalapüügiga, sealhulgas kaks vähipüügiga. Looduskaitse suunal oli raiete kõrval ka üks kriminaalmenetlus, kus rikkumine seisnes ohustatud liigiga kauplemises. Keskkonnakaitse suuna kriminaalmenetlused olid seotud loata kaevandamisega, ohtlike jäätmete käitlusnõuete rikkumisega ning ebaseadusliku riikidevahelise jäätmeveoga.
Noh siis on nüüd jälle alamatel ametnikel riburada pidi alus töögruppe moodustada, koordinaatoreid värvata, ja tuhandete poognate viisi strateegiaid ja kirjandeid sirgeldada. Kahju, et Elmar Vaheri juhitav PPA ei ole suutnud valdkonnas oma kohustustega toime tulla. Seal pole aga midagi imestada, see oli ette teada. Sisu poolelt jääb rahva jaoks üles küsimus, et kas ka näiteks metsavargused, tuulikute ehitusloale mittevastav rajamine, veesaaste, prahi maha loopimine, jpm sinna liigituvad. Ja kas riigipoolne ainus meede peaks olema kriminaalmenetlus. Ja kas nii väikeses riigis ei peaks spetsiifiline menetlusvõimekus olema koondatud ühte asutusse.