Mida teha Andrus Ansipi teise pensionisamba rahaga?

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip. Foto MARGUS ANSU TARTU POSTIMEES, SCANPIX

Eelmisel nädalal arvutas Praxise juht Tarmo Jüristo koos analüütikutega välja Priit Sibula pensioni teise sambasse kogunenud raha. Eksimus oli küll päris suur, aga algus oli tehtud.

Kohe lubas võimaluse avanedes teisest pensionisambast oma raha välja võtta ka endine peaminister ja Reformierakonna tipp-poliitik Andrus Ansip.

Isamaa noorte ase-esimees Karl Sander Kase arvutas välja, et Andrus Ansipile on 2. sambasse kogunenud 168 000 eurot.

Kui sinul, hea lugeja, oleks 2. pensionisambasse selline summa kogunenud, siis mida teeksid sina? Kas võtaksid välja, investeeriksid ise või jätaksid raha fondihalduritele edasiseks investeerimiseks?

Karl Sander Kase arvutas nii:

168 000 eurot teises pensionisambas? Pikemat sorti mõtteharjutus. See postitust on ajendatud kahest eelmisel nädalal toimunud sündmusest:
1) Tarmo Jüristo arvutas eelmisel nädalal põlve otsas, et üheskoos „riigipoolse“ panusega oleks Priit Sibul kogunud II pensionisambasse 52 000 eurot. (see arvutus oli muidugi ekslik)
2) Reedel ütles Andrus Ansip, et tema võtaks oma raha II pensionisambast välja ja oma raha ta sellise valitsuse kätte ei usaldaks.

Nendest kahest väitest ajendatuna tekkis üks küsimus. Kui palju raha on Ansip tänaseks II pensionisambasse kogunud? Ta on töötanud avalikus sektoris alates II pensionisamba loomisest ning seetõttu on meil tema palgast hea ülevaade. Kusjuures suurema osa ajast on Ansip teeninud vähemalt viiekordset Eesti keskmist palka.

2002. aastal oli Tartu linnapea kuupalk 75% riigikogu esimehe palgast, st ligikaudu 1750 eurot (Eesti keskmine palk oli toona 390 eurot). Ansipi aastatulu kahekordistus esmakordselt 2006. aastal (kuupalk ligikaudu 3600 eurot), teistkordselt 2014. aastal.

Kui arvestada, et 2002. aastast on palgast kõrvale pandud 2%, millele lisandub 4% „riigilt“ ja kui lisada 4% aastast tootlust peaks praeguse Eurovoliniku ametikoha lõppedes Ansipi II pensionisambas olema ligikaudu 168 000 eurot. 55% sellest rahast on kogunenud viimase 4 aasta jooksul. Lisan siia igaks juhuks Tarmo Jüristo tsitaadi „Need arvutused ei ole muidugi täpsed …“

Nüüd Ansipi tsitaadi juurde. “Kui teise sambaga nii läheb, siis muidugi võtan oma raha välja, võtke kindlasti raha välja, sest selle valitsuse kätte ei saa raha usaldada.”

Ma arvan, et tervemõistuslik parempoolne maailmavaade eeldabki, et valitsusse tuleb suhtuda teatud skepsisega. Minust vanemad inimesed mäletavad majanduskriisi, mil Ansip tuli välja ettepanekuga peatada riigipoolsed maksed II pensionisambasse (see säästis riigile aastas 1,5 miljardit krooni). Ma arvan, et see maksete peatamine on väga hea näide sellest, miks ei tohiks valitsusi ülemäära usaldada ning parem on olla enda raha peremees.

PS: Teise pensionisamba arutelude puhul tasub jälgida seda kui palju räägitakse keskmisest pensionärist. Kui hirm on selles, et vabatahtlik süsteem jätab tulevikkus väga paljud inimesed hätta/nälga/vaesusesse ja jumal teab millesse siis tasuks rohkem tähelepanu pöörata mediaanpensionärile. Üks on kindel, Ansip on üks nendest inimestest, kes saab tulevikus hakkama ka ilma II pensionisambata. Oleks hakkama saanud ka siis kui II pensionisammast poleks kunagi loodud.

Andrus Ansipi CV:
Tartu linnapea (kuni 2004)
Majandus- ja kommunikatsiooniminister (kuni 2005)
Peaminister (kuni 2014)
Riigikogu liige (2014)
Euroopa Parlamendi liige (2014)
Euroopa komisjoni volinik ( – )

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga