Mart Nutt: Eestile edu toonud konservatiivne kodakondsuspoliitika on sattunud liberaalide lausrünnaku alla

EESTI,02JUN18 IRL-i suurkogu 2018 Viljandi teatrimajas. Mart Nutt, erakonna liige 28 aastat. ELMO RIIG/Sakala

Eestile edu toonud konservatiivne kodakondsuspoliitika on sattunud liberaalide lausrünnaku alla. Reformierakonna ja Eesti200 ettepanekud heita kergekäeliselt kõrvale meie kodakondsupoliitika alused on tõsine oht Eesti julgeolekule.

Reformierakonna poolt riigikogus algatatud kodakondsusseaduse muutmise seaduse seletuskirjast võime lugeda: “Seega ei välistata ühegi riigiga mitmikkodakondsuse lubamist, kuid seda hinnatakse iga riigi suhtes eraldi“. Eesti 200 on läinud veelgi kaugemale ning teinud ettepaneku lausa suruda inimesele peale Eesti kodakondsus ka siis, kui nad seda ei soovi. Eesti 200 hinnangul tuleks Eesti kodakondsus anda kõigile Eestis sündinud inimestele olenemata tema vanemate kodakondsusest juhul kui vanem on Eestis elanud püsivalt enne taasiseseisvumist. Kodakondsust ei tohiks kellelegi peale sundida. Pealegi tekitaks see massilise Eesti-Vene topeltkodakondsuse, mille tagajärjed võivad Eestile olla väga kurvad. Siia kompotti lisanduvad veel Keskerakonna ja SDE kergekäelised vaated kodakondsusküsimustes.

Isamaa on olnud kodakondsuspoliitika põhimõtete hoidja kõigis senistes valitsustes ning see ei muutu ka tulevikus. Meie riigi pikaajalised huvid ja julgeolek on prioriteet. Eesti on maailma mastaabis väikeriik ning väikeriikidel võib tekkida raskusi, kui suur osa nende kodanikest on samal ajal teise riigi kodanikud. See sisuliselt tähendab, et vähemalt mõttes saaks Eesti sugusest riigist teise riigi osa.

Topeltkodakonduse pooldajad on seni jätnud vastamata ühele kõige olulisemale küsimusele. Miks soovivad nad panna inimese olukorda, kus tal tekib lojaalsuse konflikt? See on kodakondsuspoliitika üheks tähtsaimaks küsimuseks.

Meie täna kehtiv avaliku teenistuse seadus teeb selget vahet Eesti kodakondsusega ja kodakondsuseta isikul. Ametiasutuse juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse ja kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega või Eesti Vabariigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohale võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku. Siia lisanduvad veel ametid, mis on seotud avaliku korra ja julgeoleku tagamisega. Selline erisus on põhjendatud, sest riigi seisukohalt olulistes küsimustes peab olema garanteeritud inimese lojaalsus. Laiemas plaanis tähendab see ka seda, et me ei tohi soodustada olukorda, kus potentsiaalne lojaalsuskonflikt on suurel osal meie ühiskonnast.

Kodakondsus ei ole tarbekaup, mida lihtsalt jagatakse. Kodakondsuspoliitika peab olema pika vaatega ning lähtuma Eesti riigi pikaajalistest huvidest. Abhaasia eestlase Alli Rutto juhtumi valguses on mitmed poliitilised jõud haistnud võimalust meile seni edu toonud kodakondsuspoliitikat lammutada. Siinkohal meenutaksin Alli Rutto poja Arnold Rutto sõnu ETV saates „Esimene stuudio“. Arnold Rutto ütles selgelt, et Abhaasia eestlaste olukorda ei tohiks kasutada topeltkodakondsuse ettekäändena ning tema ja ta perekond ei poolda topeltkodakondsust.

Lugu ilmus EPLi veebiportaalis 12.11.2018

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.