Läti president Egils Levits avas 3.septembril Riias Seimi sügisese istungijärgu ning tõi oma avakõnes esile Eesti rahavastiku- ja perepoliitikat ning rahvastikuministri ametikohta.
Levits rõhutas sihipärase rahvastiku- ja perepoliitika olulisust riigi jätkusuutlikkuse tagajana. „Läti haldusreform üksi ei taga riigi jätkusuutlikkust, vaid seda peaks toetama sihipärane rahvastiku- ja perepoliitika. Eesti valitsuses on selleks loodud rahvastikuministri amet. Ka Läti peab leidma endale sobiva rahvastiku- ja perepoliitikat tähtsustava institutsiooni,“ ütles Levits oma kõnes.
Lätis on Levitsi sõnul küll ministeeriume, osakondi ja asutusi, kellel on teatav vastutus perepoliitikas, kuid rahvastikupoliitikat ei peeta tema hinnangul siiski piisavalt oluliseks. Rahvastikupoliitika keskmes on Levitsi hinnangul kahtlemata peretoetuste poliitika, mis hõlmab näiteks maksupoliitikat ja keskendub tegelikele hüvitistele lastega peredele. Samal ajal on aga täiesti tähelepanuta jäänud näiteks eluasemepoliitika. Läti president toonitas, et rahvastikupoliitika arendamisel puudub Lätis endiselt poliitiliselt vastutustundlik juhtkond. Seejuures tõigi Levits heaks näiteks Eesti rahvastiku- ja perepoliitika, mida kujundab rahvastikuminister.
Rahvastikuminister Riina Solman tänas Levitsit toodud paralleeli eest. „See tunnustus tuleb märgilisel ajal, sest just viimastel kuudel oleme rahvastikuministri haldusala teemades edendanud Balti koostööd. Tänan president Egils Levitsit temapoolse tunnustuse eest ja olen selle eest siiralt rõõmus. Olen kindel, et kui koostöös kultuuriministeeriumiga valmib meie „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“, siis suudame olulisel määral Eesti arengule kaasa aidata,“ lisas Solman.
Eurostati rahvastikuprognoos näitab Lätis rahvaarvu vähenemistrendi
Levits tõi eeskujuks Eesti rahvastiku- ja perepoliitika edukust, mille tulemusel prognoositakse 2050. aastaks Eesti rahvaarvu püsimist praegusel tasemel ehk 1,3 miljoni juures, samal ajal kui Läti rahvaarv näitab vähenemistrendi. 2050. aastaks prognoositakse Läti rahvaarvu kukkumist kuni 1,4 miljonini, praeguse 1,9 miljoni asemel.
Solman tõdes, et rahvaarvu suurus iseenesest ei taga riigi edukust. „Samal ajal on loomulik, et Eesti ja eestluse säilimiseks on vaja rahvast, kes meie keelt ja kultuuri edasi kannaks. Seetõttu on oluline, et Eesti oleks peresõbralik ja lapsi väärtustav riik. Seda tuleb teha läbimõeldult ja süsteemselt. Seetõttu on oluline vaadata kaugemale, kui aasta-paar ning sellist pikemat vaadet toetab ka uus arengukava. Ainult nii suudame kesta,“ nentis Solman.
Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 koostamise ettepanek on esitatud Vabariigi Valitsusele. Arengukava koosneb neljast alaprogrammist – rahvastiku- ja perepoliitika koos rahvastikutoimingutega, kohanemis- ja lõimumispoliitika, kodanikuühiskonna programm ning üleilmne eestlus.
