Lastekaitsepäeval allkirjade äravõtmine pere- ja lastetoetuste eelnõult eraldab terad sõkaldest

Selleks, et meil oleks järelkasv ja lapsi ei sünniks vähem, et maksumaksjaid ei oleks vähem, on riigil olemas hoovad, mida saab rakendada, rõhutab Riina Solman. Foto: Eero Vabamägi, Postimees

Isamaa ja kolme teise erakonna algatatud perehüvitiste seadus on tõstnud esiplaanile arutelu selle üle, kas riigipoolne täiendav tugi omab sündimusele mõju või mitte. Pere Sihtkapital SA tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et 81% vastajate arvates peaks riik laste saamist ja kasvatamist rohkem toetama.

Hetkel ühiskonnas palju kõneainet pakkuvat perehüvitiste seaduse muutmise eelnõud toetab aga 68% vastajatest ehk enam kui kaks kolmandikku. 994 vastajaga küsitluse viis 27.-30. maini läbi Norstat Eesti AS.

Endine rahvastikuminister, Isamaa aseesimees Riina Solman sõnas, et uuringu tulemused kinnitavad ühiskonna ootusi perede toetamiseks. Seda kummastavam on tema sõnul sotsiaaldemokraatide käitumine seaduseelnõult allkirjade tagasivõtmise näol.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni kuuluva Priit Sibula (Isamaa) sõnul on argumente Eesti perede toetamiseks on erinevaid. “Mõned erakonnad põhjendavad seda seninägematu inflatsiooniga. Isamaa näeb seda aga ennekõike pikaajalise rahvastikupoliitika meetmena. Selleks et eesti rahvus säiliks läbi aegade, nagu on kirjas meie põhiseaduses, tuleb peredesse investeerida.”

Esmaspäeval läbis Riigikogus esimese lugemise perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, mis algataks peretoetuste indekseerimise, tõstaks esimese ja teise lapse toetuse 100 euroni kuus ning lasterikka pere toetuse 700 euroni kuus. Eelnõu on toonud Eesti ühiskonnas kaasa mõttevahetuse teemal, kuidas peaks riik lastega peresid toetama. Pere Sihtkapital koostas küsitluse uurimaks avalikku arvamust antud küsimuses.

Küsitluses paluti vastajatel hinnata mitmeid väiteid perepoliitika üldiste põhimõtete kohta, kuid küsiti ka otse, kuidas nad suhtuvad praegu riigikogus menetluses olevasse eelnõusse. Vastustest selgus, et 68% vastajatest toetab ning 22% ei toeta eelnõud. 10% küsitletutest ei osanud vastata.

Lisaks selgus küsitlusest, et Eesti inimeste arvates peaks riigi roll laste saamise ja kasvatamise toetamisel senisest suurem olema. 81% vastajatest oli nõus väitega, et riik peaks laste saamist ja kasvatamist rohkem toetama. Seega on ülekaalukas osa ühiskonnast selle poolt, et riik peaks lastega peresid rohkem toetama. Toetajad olid ülekaalus sõltumata vastajate poliitilistest eelistustest – seejuures Reformierakonna pooldajatest oli lastega perede suurema toetamisega päri 71% ja Keskerakonna toetajatest koguni 90%.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.