Kogukonnad ja erakonnad täiendavad üksteist

Tselluloositehase vastane liikumine ja "Emajõe kett" on kõige värskem näide kogukondade aktiivsusest ühiskondlikus debatis. Foto ARTUR LAUGAMETS

Isamaa erakonna Saaremaa piirkonna juht Taavi Kurisoo kirjutab ajalehes Oma Saar kogukondade rollist.

Oleme oma riigi ja ühiskonna arengus jõudnud etappi, kus üha suurem osa rahvast leiab, et erakonnad ei esinda võimu teostades enam rahva tahet, vaid lähtuvad oma otsustes mingitest muudest kaalutlustest. Seetõttu on kohalikud kogukonnad hakanud koonduma ja organiseeruma, et seista erakondade küsitavate otsuste vastu. Üle Eesti moodustatakse kihelkonnakogusid, et nende baasil moodustada erakondadele vastukaaluks ja ühiskondliku surve tekitamiseks üle-eestiline Maakogu.

Arvamused jagunevad

Samas on rahva tahet äärmiselt keeruline määratleda. Ligikaudu kolmandikul elanikest puudub enamikus ühiskondlikes küsimustes oma arvamus või soov seda väljendada. Suuremate teemade puhul, nagu Rail Baltic, kooseluseadus, metsade raiemahud jne, jaguneb rahva arvamus küsitluste põhjal enam-vähem pooleks ja valimistel erineb rahva arvamus erakonna arvamusest, kes rahvast ja ühiskonda kõige paremini esindab, veelgi enam.
Kuna üldist rahva tahet ei ole olemas, on erakondadel ka edaspidi rahva esindamisel oma roll täita. Rahva tahet viiakse ellu vastavalt valimistel saadud esinduse suurusele. Samas on meil võim selgelt erakondade poole kaldu ja meil on sisuliselt puudunud erakondade tegevust tasakaalustav jõud, aktiivne mittepoliitiline kodanikkond. Kodanikkond, kes ei tegele igapäevase riigi ja omavalitsuste juhtimisega, kuid kes vajadusel suudab organiseeruda, et ära hoida küsitavad otsused, mis võivad kahjustada oluliselt elukeskkonda vms, ning mis võivad olla ajendatud lühiajalisest poliitilisest kasust.
Usaldus madal

Rahva usaldus võimu vastu on pehmelt öeldes madal. Selle ilmekaim näide viimasest ajast on Emajõe äärde tselluloositehase rajamise planeeringuga seonduv, kui nähtav avalik arvamus ei usaldanud riiki isegi eriplaneeringu jaoks uuringuid läbi viima. Usaldamatus võimu vastu on loonud seisukoha, et uuringutulemused peegeldavad tellija seisukohti ja küll siis juba uuringule viidates rahva arvamusest üle sõidetakse.

Vaadates Rail Balticu joonlauatrassi läbi surumist ning eksitavat tasuvusanalüüsi, pean tunnistama, et Tartu kogukonna kahtlus on põhjendatud.
Tartu näitel soovingi rõhutada, et kogukonnad ja erakonnad täiendavad ja tasakaalustavad üksteist ning neid ei tohiks vastandada. Erakondades on ju nende samade kogukondade liikmed. Kogukonda kuuluvad elanikud piirkondliku ning erakonda üldjuhul maailmavaatelise kuuluvuse alusel. Mõlemal juhul soovitakse kaasa aidata elu ja olemise parandamisse.
Tartu kogukonna selge võit planeeritava tselluloositehase üle tuli erakondade kohalike osakondade selgel toel. Erakondade kohalikud rakukesed ongi korraga nii erakonna kui ka kogukonna liikmed ning seisavad nii, kuidas oskavad ja õigeks peavad, kohalike kogukondade huvide eest.
Kriitikaga nõus
Ma olen nõus kriitikaga erakondade aadressil, sest seal, kus on võim, on alati ka inimesi, kes soovivad seda enda või lähedaste inimeste hüvanguks kuritarvitada. Näiteid on meil piisavalt. Samas, kui võim nihkub erakondadelt mujale, liiguvad võimuga kaasa ka need inimesed, kes võimalusel võimu oma huvides kasutavad. Tasakaalus ühiskonnas, kus võimu üle on piisav kontroll ja rahval hea mälu, on seda oluliselt keerulisem teha.

Selleks, et ühiskonnas võim tasakaalustuks, on vaja, et kogukonnad organiseeruks ka erakondadeväliselt ja ületataks kriitiline mass protsesside mõjutamiseks. Seetõttu loodan, et kogukonnad suudavad aktiviseeruda ja varsti on üle Eesti moodustatud nii kihelkonnakogud kui ka Maakogu. Olen valmis nõu ja jõuga nende organiseerumist toetama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.