Danske panga väidetava rahapesuga seoses kinni peetud 10 inimest olid peamiselt kliendihaldurid, kõiki neid süüdistatakse rahapesus, musta raha oli kokku 300 miljoni euro mahus.
“Kõige otsemalt öelduna on tegemist nii-öelda esimese kaitsevalliga rahapesuvastases võitluses. Need on inimesed, kes on peamiselt olnud kliendihaldurid ja kelle töö on olnud teada anda neist rahapesujuhtumitest, neid ära hoida,” ütles riigi peaprokurör Lavly Perling pressikonverentsil.
Ta lisas, et kinni on peetud 10 inimest, neid kõiki kahtlustatakse rahapesus suures ulatuses. Ühele inimesele on esitatud ka kahtlustus altkäemaksu võtmises ja ühele sellele kaasaaitamises. Kokku oli uuritud rahapesuahelates musta raha 300 miljoni euro eest.
Pressiteates täpsustas riigiprokuratuur, et teisipäeval kinni peetud kuus ning kolmapäeval kinni peetud neli inimest on kõik Danske panga mitteresidentide üksuse endised töötajad. Neid kahtlustatakse selles, et nad aitasid panga klientidel süsteemselt ja koordineeritult läbi Danske liigutada rahapesukahtlusega raha.
Raha kahtlasele päritolule viitasid nii tehingute mahud, kiirus kui ka tehingute kohta esitatud puudulik info. Praeguseks kogutud tõendid viitavad riigiprokuratuuri teatel sellele, et pangas kehtinud reeglid rahapesu tõkestamiseks olid pelgalt formaalsed ning neid ei täidetud. Samuti on alust arvata, et kahtlustuse saanud pangatöötajate tegevus oli mitteresidentidega tegelenud üksuses teada ning aktsepteeritud.
Üks kinnipeetutest Danske panga Eesti filiaali rahapesukahtluse kriminaalasjas on Juri Kidjajev, kes juhtis arvatava rahapesu aastail panga privaat- ja välispanganduse osakonda.
Keskkriminaalpolitsei direktor Aivar Alavere ütles pressikonverentsil, et enamik kümnest kinni peetud inimesest oli mainitud ka Browderi avalduses. Danske Panga eksjuht Aivar Rehe ei kuulu inimeste hulka, kes kinni peeti.
Perlingu sõnul puudutas juhtum kaht eelkuritegu, üks neist Gruusias ja teine Aserbaidžaanis. Pestud summa võib olla ligikaudu miljon eurot. Eelkuritegudest oli Gruusias tegu kelmuse ning Aserbaidžaanis väidetava maksukuriteoga.
Menetlust juhtiv riigiprokurör Marek Vahing avaldas, et praeguseks on esitatud 10 taotlust vara arestimiseks 1,5 miljoni euro ulatuses, kuna kahtlustatavad on saanud enda tegevuse eest tasu. Vara on arestitud nii sularahas, kontojäägina, lisaks ka autosid ning kinnisasju.
Vahing rääkis uurimise tagamaade kohta, et 2017. aasta suveks oli uuriv ajakirjandus jõudnud oma tööga päris kaugele. “Uuriva ajakirjanduse roll Danske erinevate rahapesukahtluste välja toomisel oli heaks initsiaatoriks edasistele tegevustele,” rääkis ta.
Sel ajal hakkas prokuratuurile laekuma informatsiooni, mida neil varem ei olnud. “2018. aasta suvel hakkasime informatsioonikillukesi oma vahel kokku panema. Kõige olulisemaks infokilluks oli see, et meile laekus vihjeid, et tegevus Danskes oli süstemaatiline ning seda tehti raha eest, omakasu huvides – juriidiliselt väljendades altkäemaksu eest,” rääkis Vahing. “Tekkis võimalus hakata uurima.”
Vahing selgitas, et praegu ongi tegelenud prokuratuur eelkõige kahe rahapesuahelaga – Gruusia ja Aserbaidžaani omaga -, mille kohta on pangal rohkem kvaliteetset informatsiooni. Andmeid on tema sõnul aga veel palju rohkem ning suurt osa neist pole prokuratuur jõudnud veel läbi töötada.
Osa säärastest vähemkvaliteetsetest andmetest on näiteks Browderi taotluses sisalduv teave võimalikest seostest Venemaaga.
Vahing kinnitas, et edasi jätkub töö nii kahe teadaoleva rahapesuahelaga kui ka täiendavate ahelatega. “Töötame edasi,” kinnitas ta, et uuritakse edasi ka muud teadaolevat infot.
Nii Perlingu kui Vahingu sõnul võib kahtlusaluste ring laieneda. “Kolmapäeval kahtlustuse saanud inimesed tähendavad selles kriminaalasjas avalike menetlustoimingute algust. Praeguseks kahtlustuse saanud inimesed on Danske panga endised kliendihaldurid ning divisjoni juht. Võib üsna kindlalt öelda, et kahtlustatavaid lisandub veelgi,” ütles Vahing.
“Arvestades Danske pangas toimunud mastaapse rahapesu mõju Eesti finantssektorile ja riigi mainele tervikuna peame väga oluliseks välja selgitada, miks ja kuidas Danske pangas selline tegevus toimuda sai. Eesti oli selles rahapesuskeemis peamiselt transiitriik,” ütles keskkriminaalpolitsei juht Alavere.
Alles järgmises etapis on mahuka rahvusvahelise koostöö tulemusel loodetavasti võimalik jõuda jälile raha tegelikele kasusaajatele ja sellele, kuhu see raha paigutat, lisas ta. “Seni kahtlustuse saanud inimesed võimaldasid kuritegelikku raha pesta, kuid ei olnud ilmselgelt peamised kasusaajad,” rääkis Alavere.
Teisipäeval pidas keskkriminaalpolitsei kinni kuus ning kolmapäeva hommikul veel neli endist Danske panga töötajat, teatas riigiprokuratuur kolmapäeval.
Riigiprokuratuuri teatel on alust kahtlustada panga endisi töötajaid selles, et nad võimaldasid teadlikult panga klientidel liigutada rahapesukahtlusega raha.
