Lõhmus ja Seeder: rohkem valikuvabadust pensionisüsteemi

Arvamusfestivali arutelu "Mis juhtub kui inimesed saavad oma säästude üle ise otsustada?" Vasakult: Mirko Ojakivi, Kristjan Järvan, Rain Lõhmus, Andres Sutt, Helir-Valdor Seeder. FOTO: Eesti Uudised

Arvamusfestivali Isamaa alal toimunud debatt II pensionisamba teemal osutus sama menukaks kui eelmisel aastal. Koalitsiooni poolt plaanitavatest muudatustest pensionisüsteemis rääkis Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Idee vabatahtlikkusest pensionisüsteemis arendas aga veelgi kaugemale LHV Groupi suuromanik Rain Lõhmus. Lisaks osalesid debatis ettevõtja Kristjan Järvan ja Andres Sutt Reformierakonnast. Debatti modereeris ajakirjanik Mirko Ojakivi.

Seederi hinnangul on tänase süsteemi muutmiseks kaks peamist põhjust. Esimene tasand on maailmavaateline. “Eestile on seni toonud edu vabaturumajandus ja õigus oma otsuseid iseseisvalt langetada. Teisalt, ei ole tänane süsteem ei ole näidanud piisavalt häid tulemusi ning seetõttu vajame suuri põhimõttelisi muutusi.“ Ta rõhutas, et Isamaa ei soovi midagi lammutada, vaid inimeste investeerimisvõimalusi laiendada.

Kristjan Järvan ja Rain Lõhmus

Pärast seda kui Rain Lõhmus oli Seederit ja Isamaad pensionidebati tõstatamise eest tunnustanud tuli ta välja täiesti omalaadse ideega. Lõhmuse hinnangul tuleks süsteemi muuta nii, et inimestel oleks lisaks vabatahtlikule II sambale ka valikuvabadus liikuda esimesest pensionisambast teise. „See annaks võimaluse, et raha liiguks eraomandisse. Mina olen Reagani ja Thatcheri ajastu laps ja minu meelest ei sisalda Isamaa plaan piisavalt valikuvabadust. Mina tahaksin et inimesed saaksid valida ka I sambast II mineku üle. Sambad on konstruktsioon, oluline on raha kasvatamine ja intress.“ Täpsemat kirjeldust Lõhmuse plaanist on võimalik lugeda Äripäevast.

Andres Sutti sõnul on Reformierakond jätkuvalt seisukohal, et II sammast ei tohi vabatahtlikuks muuta, kuid oli nõus sellega, et tänast süsteemi tuleb edasi arendaa. „Otsustusvabaduse poolt ma olen, aga peame olema ausad, et maksuraha mida on võimalik ümber jagada sõltub tööealiste inimeste arvust.“  Tema hinnangul on tänase kogumispensioni süsteemi säilitamise kõige tugevam argument tööealise elanikkonna arvu vähenemine. Vastuseks Mirko Ojakivi küsimusele, kas see tähendab, et kohustuslikku sissemakse protsenti kogumispensionisse tuleks sel juhul veelgi suurendada, jättis Sutt otseselt vastamata: “Kõik mõtted, mis toovad pensionisüsteemi raha juurde on teretulnud.”

Millist probleemi lahendatakse?

Kristjan Järvan

Kristjan Järvani sõnul on II samba suurim probleem selle hind. „II samba maksete suunamisega I sambasse oleks pension kõrgem. Praegune süsteem hoiab tänased pensionid madalad lootuses, et 40 aasta pärast on pension natukene kõrgem. Tänane kohustuslik kogumispension suurendab inimeste maksukoormust ja seega pidurdab see ka majanduskasvu.“

Rain Lõhmuse sõnul on tänase pensionisüsteemi üheks suurimaks nõrkuseks selle läbipaistvus. „Kõik ümberjagamismehhanismid peaksid olema avalikud. Pensioniaruteludes valitseb suhtumine „parlament midagi hääletas“. Vaadake kui terav on debatt astmelise tulumaksu üle, aga pensionide puhul saab teha liigutusi vaikselt. See on kurb, et inimesed ei pööra sellistele teemadele tähelepanu.“ Tema sõnul tuleb süsteemi muutmise osas mõelda julgelt. „Ideoloogiliselt oleme samal lainel.  Debatt on selles, kas anda inimestele rohkem valikuvõimalusi. Kui me keskendume ainult II sambale siis on see sama, mis hakata Coca-Cola asemel jooma dieet Coca-Colat. Mõlemad on kahjulikud – see ei muuda elu paremaks.“

Helir-Valdor Seeder

Seeder nõustus, et kõik otsused peavad olema läbipaistvad ja selgelt mõistetavad. „Kui on ettepanekuid ja mõtteid kuidas teha Isamaa reformi paremaks siis võtame neid tõsiselt. Loodan, et see reform ei takerdu tehnilistesse nüanssidesse ja pisiasjadesse.“

Kõik osapooled nõustusid, et pensionifondide madala tootlikkuse põhjus peitub osalt kehtestatud piirangutes. Lõhmuse sõnul võimaldavad eelmisest aastast kehtima hakanud muudatused võtta fondidel rohkem riske, kuid tulemuste nägemine võtab aega: „Seni on LHV suurim fond kasvanud 4% aastas, uue süsteemiga olem seadnud sihiks 8% aastas.“ Sutti hinnangul on senised piirangud on ajale jalgu jäänud: „Oleksin täna väga üllatunud, kui mõni fondijuht arvab, et ta saab madala tootlikkusega fondi tuluga lihtsalt minema jalutada.“

Vastuseks Isamaa noortekogu aseesimehe Karl Sander Kase küsimusele, miks räägivad mõned analüütikud keskmisest pensionärist samas kui süsteemi kriitikud räägivad mediaanpensionärist vastas Järvan, et erinevus tuleneb ennekõike sellest, et II sammas toetab neid kellel on kõrgem palk ja esimene sammas on kasulikum madalapalgalistele.  „See tähendab, et kui sa tahad positiivsemat versiooni näidata II samba mõjudest siis võtad sa mõõdupuuks keskmise palgaga inimese, kui soovid keskenduda I samba positiivsetel külgedele siis vaatad mediaanpensionäri.“

Esmaspäeval kogunevad koalitsioonierakondade esimehed, et jõuda pensionireformi osas lõplikule kokkuleppele

Seederi sõnul ei tasu uskuda oponentide hirmujuhte ning tal on kahju, et keegi ei ole välja tulnud alternatiivsete ettepanekutega: „II samba reformi oleks pidanud tõstatama Eesti Pank. Kuni tänaseni ei ole meil peale Isamaa ettepaneku ühtegi teist alternatiivset ideed. Kus on teiste ettepanekud ja positiivne programm?“ Lisaks tõi Seeder välja, et Eesti süsteemi ei ole paljudes teistes riikides nagu näiteks Saksamaa, Suurbirtannia ja Poola. Publikust lisas analüütik Magnus Piirits, et see tuleneb riikide erinevast ajaloost. Ta ta tõi välja et nii Saksamaa kui Poola on laiendanud tööandjapensioni võimalusi: „Riigid liguvad selles suunas, et rohkem koguda.“

Seeder oponeeris väitega, et Isamaa pole kellelgi soovitanud vähem koguda: „Meie ettepanek suurendab otsustus- ja valikuvabadust. See jutt, et meie ettepanek kutsub inimesi mitte säästma on vale.“ Rääkides demograafiast ütles Seeder, et inimesi ei ole võimalik rahaga asendada. „Kõigi ühiskondade heaolu sünnib tööealiste inimeste arvust. Ka nendes teistes riikides teiste mudelitega, kõik need riigid ägavad samasuguste demograafiliste probleemide all.“

Andres Sutt

Reformierakondlane Sutt ütles, et juhul kui koalitsioon kokkuleppele jõuab ja eelnõu valmis saab siis soovib ta sellega koos näha põhjalikku ettevalmistust ja korralikku mõjuanalüüsi. „Kõik need ettepanekud, kuidas teha süsteemi paremaks on vaja hästi läbi analüüsida, et inimesed saavad aru mis on ühe või teise valiku mõju minu tulevasele pensionile. Me peame jõudma lahenduseni, mis teeb meie pensionisüsteemi paremaks.“

Seederi sõnul lähenetakse reformile vastutustundlikult, kuid analüüsidest üksi ei piisa ning vaja on julgust otsustada. „Kui oleksime seadnud 1990ndatel eesmärgiks analüüsida kõiki omandireformiga kaasnevaid mõjusid siis analüüsiksime neid tänase päevani. Sellel reformil olid suured maailmavaatelised, majanduslikud ja pikaajalised mõjud, aga need otsused tehti. Vastupidine näide on haldusreform, mida analüüsiti 20 aastat. Lõpuks tehti suurem osa otsustest ära toetumata nendele tehtud analüüsidele. Pensionireformi osas ei ole võimalik kõiki detaile 40 aasta peale ette näha.“

Arvamusfestivalil peetud avalik arutelu toimus mõned päevad enne seda kui koalitsioonierakondade juhid arutavad plaanitavaid muudatusi. Koalitsioonileppes on kokku lepitud, et:

  • Teine pensionisammas ja pakutavad teenused säilivad.
  • Inimesed, kellel on kohustus süsteemiga liituda, liidetakse süsteemiga ka edaspidi automaatselt. Õiguse liituda saavad ka inimesed, kes ei ole teise sambaga liitunud või on süsteemist väljunud.
  • Teise pensionisambaga liitunud ja tulevikus liituvad inimesed saavad aga õiguse teise pensionisamba skeemist väljuda. Väljunud inimesi koheldakse analoogselt nendega, kes ei ole teise sambaga liitunud.
  • Väljamaksed teise samba fondidest tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul. Neilt tasutakse tulumaks.
  • Teise samba pensioni kogumist jätkavad inimesed saavad õiguse esitada avaldus, mille alusel kantakse teise sambasse tehtavad maksed (2% + 4%) edaspidi hoopis inimese investeerimiskontole.
  • Väljamaksed investeerimiskontole tehakse pärast avalduse esitamist kahe aasta jooksul, fondide vahetamisega samadel tähtaegadel.
  • Investeerimiskontolt saab raha alati välja võtta. Siis peab tasuma tulumaksu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.