Indrek Neivelt: pensionifondide tootlus on kaks korda viletsam kui see olla võiks

Indrek Neivelt FOTO: EERO VABAMÄGI/EESTI MEEDIA

Pikaajalise kogemusega pangajuht Indrek Neivelt kirjutab, et Eesti teise samba pensionifondide 2019. aasta erakordselt kõrge keskmine tootlus oli palju viletsam, kui see olla võiks.

Uudisteportaalide pealkirjad ütlevad, et eelmine aasta oli meie pensionifondidele väga edukas. Nagu tavaliselt, on ka need pealkirjad petlikud. Pealtnäha on fondide tootlusega kõik hästi, aga kui süveneda, siis see kahjuks nii ei paista. Miks?

Nimelt on kõik need kõrgema tootlusega fondid mahult väga väikesed fondid. Viis parimat tootlust näidanud fondi moodustavad oma mahult ainult viis protsenti kogumahust. Nelja parema fondi hulgas on fondid, kus meie fondijuhid ei ole oma kätt külge pannud… need on indeksifondid! Eesti pensionifondide keskmine tootlus oli eelmisel aastal 9.5%. See on väga korralik tootlus, aga jääb ikkagi näiteks Rootsi riiklikule pensionifondile AP7 kolm korda alla! Seda ka siis, kui me arvestame maha Rootsi krooni nõrgenemise euro suhtes.

Kahjuks kehtib endiselt minu aastatagune loosung, et meie pensionifondide tootlus on kaks korda viletsam kui see olla võiks.

Ma saan väga hästi aru, et üks aasta on liiga lühike periood järelduste tegemiseks, aga ikkagi – vahe oli kolm korda! Ka siis, kui turgudel peaks toimuma langus, võivadki nende fondid kõrgema baasi pealt rohkem kukkuda.

Kui mõne aja pärast tulevad välja võrdlused teiste riikide pensionifondidega, siis on huvitav vaadata mitmendal kohal me eelmisel aastal Euroopas olime. Turgudel oli lihtsalt väga hea aasta ja kõikjal näidati väga häid tulemusi. Meie 9.5% ei ole kindlasti midagi erilist.

Oma kirjatükiga tahan ma öelda, et me vajame pensioniks kogumisel paremaid võrdlusandmeid. Ei ole lihtsalt nii, et kellelegi tundub, et tootlus oli hea. Kindlasti peame võrdlema ennast Euroopa parimate pensionifondidega, mitte ainult Eesti fonde omavahel.

Miks on meie fondide tootlus endiselt nii nigel?

Esiteks on meie inimesed paigutanud raha enamasti fondidesse, kus on rohkem võlakirju. Kui 20 aastat tagasi oli see põhjendatud, siis peale euroga ühinemist ja suurt rahatrükki enam mitte.

Teiseks üritavad meie fondijuhid endiselt kõrgete tasude õigustamiseks tegeleda aktiivselt fondi juhtimisega. Õigem oleks vahendada indeksifondi või seda teenust lihtsalt parimatelt sisse osta. Ei ole võimalik, et meie fondihaldurid maailma parimatest üle on.

Arvestades, et vähemalt pooled inimesed jäävad ka pärast reformi fondidesse raha edasi koguma, tuleb tõsiselt tegeleda fondide tootlusega. Kahjuks ei ole ei opositsioonil ega ka koalitsioonil siin mitte ühtegi ettepanekut.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.