Riina Solman: eestikeelse hariduse vaenamisega Kohtla-Järvel tegi algust tollasest keskerakondlasest kriminaal. Eeskuju ka Tallinnale?

Solmani sõnul ei tohi Eesti riik lubada eesti peresid diskrimineerida mitte üheski Eesti piirkonnas, olgu nende protsent kuitahes väike. Foto: Eesti Uudised

Juhan Kivirähk kirjutas Eesti Päevalehes, et suur klaperjaht on käivitatud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tõttu ning asjasse pühendamata jäänud kodanikele jääb vale mulje, justkui sunnitakse sealseid eesti õpilasi sügisest osaliselt õppima vene keeles.

Kurb, kui nii asjatundlik inimene kogu avalikkuses saadaval oleva info Kohtla-Järvel toimuvast täiesti pea peale keeras. Lihtne abinõu olnuks suhelda otse Kohtla-Järvel elavate kohalike inimestega. Isamaa teeb seda ja on oma liikmeskonna läbi kohapealse eluga vahetus kontaktis.

Isamaa Tallinna fraktsiooniga jälgime aga sama suure huviga erinevaid väljaütlemisi Kohtla-Järve eestikeelse riigigümnaasiumiga seonduvalt. Eriliselt hoiame silma peal haridusministri ja peaministri väljaütlemistel, mis puudutavad 100%-list eestikeelsele õppele üleminekut Eesti haridussüsteemis. See on põhimõtteline küsimus, kuidas käituvad keskerakondlastest ministrid eesti keele küsimuses Ida-Virumaa linnades, aga samal ajal ka Tallinnas. Eestlaseid ja eestimeelsust ei saa nendes piirkondades unarusse jätta.

Kaljulaid soovib esmalt venekeelsete heakskiitu

Uue põlvkonna poliitiku Raimond Kaljulaidi hinnangul siiski saab. Ta on varem korduvalt öelnud, et ei toeta vene kooli reformikava, millele ei ole esmalt saadud toetust vene kogukonnas. Parimat teadmist mööda ei ole Eestis seda saadud ligi viimased 30 aastat, sest sama erakonna poliitikud on soovinud hoida venekeelset kogukonda venekeelsena ning andnud signaale „senikaua kui me võimul oleme, ei pea riigikeelsele õppele üle minema.”

Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb kodanikele siiski üheselt ja selge sõnaga, et Eestis on vaid üks riigikeel – eesti keel. Eesti keele aastal, pea 30 aastat peale iseseisvuse taastamist, peame ikka veel võitlema emakeelse hariduse eest. Eestikeelsele õppele üleminekut on liiga kaua edasi lükatud ning isegi täna, kui enamik erakondi on öelnud, et enam ei tohi viivitada, on neid, kes protsessi pidurdada üritavad. Selline venitamine kahjustab kõigi õpilaste huve ja nende konkurentsivõimet tööturul, sõltumata nende elukohast ja rahvusest. Väikerahvas endale niisugust luksust pikalt lubada saa ega tohi, kui soovime rahvusena kesta.

Eesti kooli kiusatakse

Haridusministri avaldused külvasid kohalikes elanikes veel rohkem segadust ja pakutud alternatiiv ei olnud tegelikult seda üldse mitte. Eesti riigil ei ole õigust eesti peresid diskrimineerida mitte üheski Eesti piirkonnas, olgu nende protsent kuitahes väike. Kohtla-Järve keskerakondlik linnavõim, mis mittekodanike ja linnavõimust sõltuvuses olevate asutuste toel sealse eestikeelse kogukonna huve järjekindlalt ignoreerib, on aastaid neid taga kiusanud, püüdes suruda ametisse endale sobivaid koolijuhte ning jättes eraldamata remondirahasid.

Ainsa mitte Keskerakonda kuuluva direktori korduvaid pöördumisi ignoreeritakse, mistõttu ei suvatseta isegi ümber korraldada kooli ümbruses olevat lastele eluohtlikku liiklusskeemi või eraldada raha üle kolmekümne aasta vanuse varbaid veristava põrandaparketi väljavahetamiseks.

On tähelepanuväärne, et kriminaalkorras karistatud endine Kohtla-Järve linnajuht Jevgeni Solovjov on Ida-Virumaa riigigümnaasiumide võrgu arendamisel pidanud koolivõrgu arendamisel esmatähtsaks just enda lühiajalist poliitilist kasu, mitte aga seda, et nii eesti kui vene noored saaksid omandada hariduse, mis peab olema tagatud nii EV põhiseadusest kui riiklikust õppekavast lähtudes.

Sellise suhtumise taustal ei ole küsimustki, et sügisel uksed avav Kohtla-Järve riigigümnaasium peab olema 100% eestikeelne. Me räägime loodavast riigigümnaasiumist (rõhk on sõnal „riigi”).

Keeleinspektsioon kui hane selga vesi

Kohtla-Järve ja Tallinna keskerakondliku linnavõimu käitumine kahjustab nii eesti laste kui ka venekeelsetest peredest pärit laste huvisid. Me näeme linnajuhtide leiget suhtumist eestikeelse hariduse küsimuses ka Tallinnas. Tänasel päeval on Keeleinspektsiooni ettekirjutus 388-l Tallinna haridusasutuse töötajal. Kusjuures varasema keeleinspektsiooni ettekirjutuse on täitnud ainult 3% kontrollitavatest. Ma ei imestaks, kui Ida-Virumaa linnades oleks olukord veelgi halvem.

Sellise ükskõiksuse vastu aitavad ainult selged poliitilised otsused. Ida-Virumaa lastele ja nende vanematele peab jääma õigus valida kvaliteetne eestikeelne ja -meelne haridus. Me ei tohi taganeda lubadusest, et uues loodavas riigigümnaasiumis on 100% eestikeelne õpe, sest ka vene noored väärivad parimaid võimalusi. Keskerakonna juhid peavad vastutama nende kaubamärgi all tegutsevate linnaametnike tegevuse ja tegevusetuse eest nii Tallinnas kui Kohtla-Järvel.

Lugu ilmus esmaselt 27.02.2019 Delfi arvamusportaalis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga