Siseminister Raik kaaluks terroristide hulgas viibinud inimeste Eestis vastu võtmist

ISISe terroririik on purustatud ning Euroopast pärit endised võitlejad ja nende sugulased otsivad võimalust koju tagasi pöörduda. Pildil kurdi võitlejad rünnakul Raqqa linnas, Süürias. FOTO: REUTERS/ Goran Tomasevic/

Eesti on valmis kaaluma Süüria-Iraagi konfliktipiirkonnas viibivate ning Eesti elamisluba omavate inimeste tagasivõtmist, samas pole ükski kümnekonnast piirkonnas viibivast inimest tagasipöördumiseks soovi avaldanud, sõnas sotsist siseminister Katri Raik. 

Siseminister Katri Raik ütles BNS-ile, et kaitsepolitsei aastaraamatu andmetel kas viibib või on viibinud Süüria-Iraagi konfliktipiirkonnas umbes kümmekond Eestiga seotud inimest. “Nende seos Eestiga on enamasti üsna kaudne,” märkis minister. Tema sõnul on neist inimesest umbes pooled alaealised ning naised on vahel juba aastakümneid tagasi Eestist lahkunud, välismaal abiellunud ning lahkunud konfliktipiirkonda koos abikaasaga. 

“Eestil on kohustus tagasi võtta oma kodanikud, kellele ei ole antud kodakondsust mõne teise riigi poolt. Elamisloaga või seda omanud mittekodanike puhul on meil tagasivõtmise kohustus üksnes siis, kui see tuleneb konkreetse riigiga sõlmitud tagasivõtulepingust. Sellisel juhul tuleb juhinduda lepingus kokkulepitust,” ütles Raik. 

Ministri sõnul on Eesti valmis kaaluma Eesti elamisluba omavate inimeste tagasivõtmist. “Otsus sõltub iga juhtumi üksikasjadest: millised on ta sidemed Eestiga, kas mõni muu riik on andnud talle kodakondsuse või riigis viibimise loa, kas tema kohta on mõni partner edastanud väljaandmispalve,” ütles Raik. 

“Kui vastav palve meile tuleb, siis me loomulikult analüüsime kõiki asjaolusid,” sõnas minister. “Hetkel ei ole keegi Eesti poole tagasipöördumispalvega pöördunud,” kinnitas ta. 

Raik toonitas, et välisvõitlejate ja nende perekonnaliikmete Eesti ühiskonda tagasipöördumise protsessis tuleb vaadata igat juhtumit eraldi. “Iga inimese puhul tuleb hinnata riske – ka alaealiste puhul –, miks inimene seal piirkonnas viibis, millega ta seal täpselt tegeles jne. Tuleb arvestada, et radikaliseerumisel on tegemist on pikaajalise riskiga, mis nõuab pikaajalist ja kulukat tegutsemist ja järelevalvet. Ilmselt on suurem lootus ühiskonda tagasi tuua alaealised, kuid jällegi, sõltub palju konkreetsetest asjaoludest,” ütles siseminister. 

Raik rõhutas, et Eesti seisukoht terroristlike organisatsioonide kasuks tegutsenud inimeste suhtes on üheselt kirjas karistusseadustiku terrorismi käsitlevas paragrahvis. “Kui mõni niinimetatud välisvõitleja peaks ühel või teisel põhjusel Eestisse tagasi pöörduma, siis ei saa välistada, et selleks pädevad asutused karistusseadustiku terrorismi käsitleva paragrahvi või muu paragrahvi alusel selle inimese suhtes ka kriminaalmenetluse alustavad. Kindlasti on iga juhtumi puhul kaasatud erinevad ametkonnad, sealhulgas ka usueksperdid ja nõustajad,” ütles Raik. 

Vastates küsimusele, kas Eesti on valmist tagasi võtma ka  Iraagi-Süüria sõjakoldes viibinud Eestist pärit välisvõitleja Abdurrahman Sazanakovi, sõnas Raik, et Sazanakov on endiselt tagaotsitav terrorismis kahtlustavana. “Kui tema kohta esitatakse taotlus tagasivõtmiseks, siis seda ka menetleme,” ütles siseminister. 

Kaitsepolitseiameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et ameti andmetel on Eestist Süüriasse võitlema läinud Abdurrahman Sazanakov, teiste konfliktipiirkonnas viibinute puhul on õigem öelda, et nad on konfliktipiirkonda reisinud. 

“Mis puudutab võitlema läinute naasmist, siis see on suurem mure riikide puhul, kus võimalike naasjate arv on kümnetes kui mitte sadades. Eesti puhul pole olukord kaugeltki samaväärne. Kindlasti ei ole välisvõitleja naasmine Eestisse lihtne, ei saa välistada kriminaaluurimist,” sõnas kapo pressiesindaja.

Suurbritannias käib suur debatt selle üle, kas riik peaks ISISe terroristide lesed ja lapsed, kellel on Suubritannia kodakondsus, riiki tagasi laskma või mitte. Enamus on seisukohal, et selliseid inimesi ei tohiks mingil juhul vastu võtta.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.