Järgmisel nädala alguses, 19.-21. juulini, alustab Kaitseressursside Ameti kutsel ajateenistust ligi 2000 noort, lisaks kutsealustele ka 49 naist.
Kaitseressursside Ameti peadirektor Marlen Piskunovi sõnul on seekordses kutses palju uut. „Alustame sellest, et 1. ja 2. jalaväebrigaadi kahe kompanii noored on kaasatud innovatsiooniprojekti „Tahan ajateenistusse!”.”
Piskunovi sõnul on ettevalmistavad tööd käinud juba pikalt. Soovitakse hõlbustada noorte kohanemist militaarkeskkonnaga ja seepärast keskendub projekt sõduri baaskursusele.
„Noored tulevad ajateenistusse õppima ning tahame toetada nende motivatsiooni, soodustada eduelamusi, luua toetavat keskkonda. Sel eesmärgil oleme koostöös kaitseväega põhjalikult üle vaadanud sisseelamisprotsessi ning koolitanud hariduspsühholoogia teadur Grete Arro ja meekonnakoolitaja Margus-Tarmo Pihlakase abil värskete ajateenijatega vahetult tegelevaid ülemaid. Koolituse põhituumaks on parim kaasaegne õppemetoodika, nö tööriistakast, millega saab toetada ajateenijate õpimotivatsiooni ja kasutada erinevaid mälutehnikaid.”
Esmakordselt saab ajateenistuse läbida erioperatsioonide väejuhatuse koosseisus
Projekt kutsuti ellu Avaliku Sektori Innovatsioonitiimi poolt veetava innovatsiooniprogrammi raames ja selle meeskonda kuuluvad lisaks projekti eest vedavale Kaitseressursside Ametile ka kaitsevägi, kaitseministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Projektijuht on antropoloog Helelyn Tammsaar.
„Meie peamine eesmärk on motiveeritud ja asjatundlik reservväelane, kellel on tahe ja oskus Eestit vajadusel hästi kaitsta,” selgitab Piskunov ning lisab, et muudatusi on veel, sest esimest korda on noortel võimalik ajateenistus läbida erioperatsioonide väejuhatuse koosseisus.
„See on oodatud võimalus sõjaväelise väljaõppe tõelistele gurmaanidele – 11 koha peale oli tihe konkurents.” Lisaks kolisid ka paar üksust ning seepärast alustavad toetuse väejuhatuse ajateenijad teenistust Ämari asemel Paldiskis ning küberväejuhatuse omad Ämaris.
Klassiga ajateenistusse
„Hea meel on tõdeda, et järjest populaarsem on klassidena ajateenistusse asumine. Kui eelmisel aastal alustas koos teenistust 17 klassi, siis nüüd lausa 27 ning 1. jalaväebrigaadi ja küberväejuhatuse saime suures osas täidetud just klassidega,” tõdes Piskunov
Juulikutse ajateenijate tulevane sõjaväeline ametikoht üksuses eeldab 11-kuulist väljaõpet ja nendest koolitatakse tulevased ülemad, erialaspetsialistid ja autojuhid.
Teenistust alustatakse kõikides ajateenijate väljaõppekeskustes: 1. ja 2. jalaväebrigaadis, sõjaväepolitseis, küberväejuhatuses, mereväes ja toetuse väejuhatuses. Esimest korda pakub väljaõpet ka eripoeratsioonide väejuhatus. Teenistusse asuvad noored on üldjuhul keskharidusega. Omal algatusel alustab seekord teenistust 61 protsenti kutsututest.
Eesti riigi esmase kaitsevõime alus on reservarmee väljaõpe, mis algab ajateenistusega. Selle käigus saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.
Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine on 18.-19. oktoobril.
