Jüri Luik: iga päev, mil Eestile ei ole kallale tungitud, on Eesti riigikaitse edu

Kaitseminister Jüri Luige sõnul on liitlaste rahaline ja poliitiline investeering Eestisse ülitähtis. FOTO: MADIS VELTMAN/POSTIMEES

Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsus jõudis ametis olla ligemale kaks aastat. Intervjuudes Eesti Uudistele räägivad ametist lahkuvad ministrid enda suurimatest saavutustest ja väljakutsetest. Kaitseministri ametist lahkuv Jüri Luik ütleb, et iga päev, mil on rahuaeg on Eesti riigikaitse edu. Ta tõstab eraldi esile viimastel aastatel tehtud kaitseinvesteeringud ja uue relvastuse soetamise Kaitseväele ja Kaitseliidule. 

Te olete vastutanud kaitseministri portfelli eest kolmes erinevas valitsus väga erinevatel ajahetkedel. Mille poolest erinesid viimased kaks aastat varasematest kogemustest?

Minu jaoks on alati olnud oluliseks see, et kaitsepoliitika oleks parteide ülene poliitika.  Ta on alati olnud Isamaale üks tähtis poliitiline suund ja  on hea, et kõik poliitilised parteid on sellega laias laastus kaasa tulnud. Oma viimast tegevusaega kahes viimases Ratase valitsuses ma üksteisest ei eraldaks, minu jaoks moodustavad nad ühe ülesande. Oma ministri ametis pidasin väga oluliseks personaliteemat:  meil on väga kõrgel tasemel ametnikkond, ohvitserkond ja sõdurid, kes võitlevad rahvusvahelistel operatsioonidel – see on meile hiiglaslik väärtus.

Viimast kahte aastat saatsid ka mitu teravat vaidlust valitsuses. Meenutagem septembris rahandusminister Martin Helme tehtud ettepanekut kärpida kaitsekulusid. Te ei olnud sellega nõus ja nüüd on meil 2021. aastal läbi aegade suurim riigikaitse eelarve. Kuidas see olukord nii lahenes?

Usun, et mingist hetkest sai EKRE ka ise aru, et nende  seisukoht pole Eesti rahvuslikes huvides,  rikub parteideülest konsensust ja tekitab olukorra, kus me ei saa riigikaitse arendamisega tegelda ja teeme näo, et vanad ohud nagu Venemaa oleks justkui ära kadunud.

Koalitsioon võttis peale seda vaidlust siiski üsnagi üksmeelselt vastu seisukoha, et tuleb hoida kaitsekulutuste taset ja lisaks seda ka tõsta ja aastaks 2022 veel täiendada seda veel rannakaitsesüsteemide ostuga. Usun, et see on oluline signaal nii Eesti ühiskonnale kui rahvusvahelisele üldsusele ja annab palju võimalusi kaitsejõudude arenguks.

Kaitseväe arendamist ei saa võtta sellise mõõdupuuga, et seda peaks iga päev vaja minema – jumal hoidki selle eest – Jüri Luik

Aga mida öelda kriitikutele kelle arvates on Eesti riigikaitse ainult „lahingute mängimine“? Mida me selle 645 miljoni euro eest sisuliselt saame?

Loomulikult on riigikaitse kõige olulisem ülesanne vastast heidutada ja seetõttu iga päev, mil on rahuaeg ja iga päev, mil Eestile ei ole kallale tungitud, on Eesti riigi kaitse edu. Kaitseväe arendamist ei saa võtta sellise mõõdupuuga, et seda peaks iga päev vaja minema – jumal hoidki selle eest!

Kindlasti peab meil aga olema Kaitsevägi, kes on saanud piisavalt väljeõpetatud ja relvastatud, et vaenlane teab, et Eesti vallutamine on väga raske ja verine ettevõtmine. Samuti peab meil olema tihe koostöö liitlastega, sest oluline osa on vastase heidutamisel liitlastel. Britid, prantslased  maavägedega ja Saksa õhuturve meie territooriumil on üks näide sellest.

Mis puutub meie kaitsejõududesse ja kui rääkida näiteks järgmisest aastast, siis plaanis on mitu olulist ostu, näiteks täiendavalt õhutõrjerakette Mistral või uued iseliikuvad suurtükid K-9. Suurendame oma juhtimisvõimekust side- ja raadiovahendeid soetades jne. Põhimõtteliselt finantseerime kõigi kolme väeliigi arengut, et meie kaitsevägi  oleks moodne, paindlik, vastaks tänapäevastele standarditele ja oleks liitlastega koostöövõimeline.

Finantseerime kõigi kolme väeliigi arengut, et meie kaitsevägi  oleks moodne, paindlik, vastaks tänapäevastele standarditele ja oleks liitlastega koostöövõimeline – Jüri Luik

Kas Kaitseväel on oma kindel roll ka tervisekriisides? Koroonakriis mõjutab meid kõiki ühel või teisel moel. Kuidas see Kaitseväes ja -liidus avaldus?

Kaitsevägi ja Kaitseliit mängisid kevadel väga olulist rolli, kui tegime otsuse sulgeda terve Eesti piir, mis tähendas patrulle sadamates ja lennuväljadel ja ka n-ö rohelise piiri ehk maismaapiiri sulgemist. Seda oli mõeldamatu teha piirivalve omavahenditega, mistõttu Kaitseliit osales pea kõigis patrullides, teesulgudes, lennujaamas, sadamas.  Kaitseväe  1.  brigaadi sõjaväehaigla paisati Kuressaarde, toetamaks Kuressaare haigla tegevust. Väga paljud Naiskodukaitse töötajad läksid abiks kõnedele vastamisel terviseameti telefonidele.

Kaitseväe ohvitserid osalesid kriisiplaneerimisel, sest üsna kiiresti selgus, et sõjaline kriis ja tsiviilkriis on paljudes elementides üsna sarnased ja inimesed, kes valdavad kriisiplaneerimise tehnikaid, on väga vajalikud ka rahuajal – alustades Riigikantseleist ja lõpetades Terviseameti spetsialistidega. Loomulikult ei tegutse me iseseisvalt, vaid koostöökorras, andes abi tsiviilsektoritele, kes vastutavad kriisihalduse eest, eelkõige Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile.

Millised on olnud edasiminekud Kaitseväe ja Kaitseliidu relvastuses viimase kahe aasta jooksul?

Tooksin välja paar olulist asja. Oleme viimastel aastatel palju investeerinud laskemoona ostmisse. Sest suurtükid ja  tanketõrje süsteemid on mõttetud, kui puudub laskemoon. Suurematest projektidest nimetan kogu Kaitseväe struktuuri varustamist uute automaatidega R-20 ehk Rahe. Samuti oleme soetanud uue põlvkonna väga arenenud tankitõrje raketisüsteeme Spike, mis on pikamaasüsteemid. Juba nimetatud liikursuurtükid, mis lasevad kuni 40 km kaugusele ja annavad meile unikaalse raske soomusvõime.

Liitlaste investeering Eestisse ja mitte ainult rahalises mõttes vaid ka poliitilises mõttes, on ülitähtsad – Jüri Luik

Eesti riigikaitsest rääkides ei saa üle ega ümber NATO-st ega meie liitlastest. Samas võib see tuua kaasa ka uskumatuna näivaid olukordi. Näiteks 2019. aasta suvel lasi Hispaania hävitaja Eesti õhuruumis välja ühe raketi. Kas saate selgitada, millised on sellises olukorras otsustuskohad ja millised lõpptulemused?

Juhtum on igapäevatöö mõistes pisiasi, kui me võrdleme sellega,  kuidas meie liitlased siia investeerivad, siin osalevad. Kujutame näiteks ette, mida tähendab brittidele tuhandepealise pataljoni siin pidamine või näiteks prantslastel kolmesaja inimese suuruse kompanii või sakslastel viie hävituslennuki siin pidamine – see kõik on väga kallis,  me ei jõuaks seda ise kunagi maksta. Nende investeering Eestisse ja mitte ainult rahalises mõttes vaid ka poliitilises mõttes, on ülitähtsad.

Viimastel kuudel, COVID-ist hoolimata on siin käinud ka Ameerika raketiheitjate laskmised, on toimunud Ameerika eriüksuste laiaulatuslik õppus.  Kui toimub võimalikult palju õppusi, võib igasugu asju juhtuda. Õnneks Hispaania piloodi viga lõppes ohvriteta  ja kuigi me pole seda raketti leidnud, on kindel, et ta kuhugi Eesti  sohu on vajunud ning on ohutu.

Üha olulisemat rolli mängib ka küberjulgeolek. Pronksiööst mäletame rünnakuid Eesti veebisaitide vastu. Valgevenes nägime alles loetud kuud tagasi kuidas segatud oli telekanalite ja internetiportaalide töö. Kas sellised stsenaariumid on ka tänases Eestis mõeldavad? Mida saame selle vastu ette võtta?

Eestis on kaks põhiasutust, kes tegelevad küberkaitsega.  Üks on RIA, kes tegeleb kõigi tsiviilstruktuuridega ja teine on Küberväe juhatus, mis teostab sõjaliste süsteemide kaitset ja vajadusel ka rünnet.  Eesti on üks väheseid riike,  kes  on andnud oma  küberründe vahendid  NATO käsutusse.

Mis puudutab küberkaitset, siis sellega  tegeleme kogu aeg. Väga paljud sissetungid  saavad toimuda kahetsusväärsel kombel tänu sellele, et inimesed ei  järgi kõige elementaarsemat küberhügieeni – paroolide turvalisus, avatakse tundmatuid faile. Mis puudutab vaenulikku propagandat, siis Eesti suunal  käib see pidevalt ja loomulikult tuleb meil sellele võimalikult tugevalt vastu seista. Ka selleks on meil olemas spetsialistid.

COVID-i alguses oli Kaitsevägi ainus riigiasutus, kellel oli suuremas koguses meditsiinilisi maske ja andsime miljon maski koheselt ära, et vähemalt haiglad saaksid varustatud – Jüri Luik

Mida võib pidada Eesti suurimaks saavutatuseks kaitsevaldkonnas või välispoliitikas Jüri Ratase kahe valitsuse jooksul?

Eesti kaitsevaldkond said rahulikult areneda, seda ei räsinud poliitilised tormid, meie liitlassuhted säilisid tugevatena. Nimetaks NATO poolset Balti-Poola kaitseplaanide heakskiitmist või näiteks USA väga aktiivset relvaabi- USA annab meile iga-aastaselt suurusjärgus 50 miljonit  dollarit relvaabi. Samuti massiivsed koos liitlastega siin toimunud õppused. Mul on hea meel, et korraldasime rea lisaõppekogunemisi, kus suutsime pataljonid kokku kutsuda praktiliselt ühe päeva jooksul. See on oluline oskus.

Lisaksin ka uhkustundega,  et meil on Kaitsevägi, kes on suuteline käigult ümber lülituma  tsiviilkriiside lahendamisele.  Oleme seda teemat ka Kaitseväe tuleviku planeerimisel, sest Kaitseväel on väga palju ressursse, mida on võimalik tsiviilkriiside ajal kasutada. COVID-i alguses oli Kaitsevägi ainus riigiasutus, kellel oli suuremas koguses meditsiinilisi maske ja andsime miljon maski koheselt ära, et vähemalt haiglad saaksid varustatud.

Tulles veel ettevalmistuse juurde, siis kas riigikaitseõpetus võiks gümnaasiumiastmes olla kohustuslik?

Valikainena on ta pea kõigis eesti koolides ja süvenenult ka vene õppekeelega koolides ning saavutanud kahtlemata suure populaarsuse. Kaitseministeerium tegeleb riigikaitse õpetajate koolitamisega, anname välja vastavaid õpinguid, korraldame suviseid laagreid.  Laste õpiprogrammid on aga isegi rasked ja kurnavad, mistõttu võib see jääda valikaineks.

Valikaine on populaarne ka tütarlaste seas ja oleme tegelenud sellega, et tüdrukud, kes osalevad riigikaitse tunnis, oleksid hiljem ka riigikaitse alasest karjäärist huvitatud. See nõuab samm-sammult stereotüüpide muutmist, kuid olen uhke, et meil on nüüd esimene naisohvitserist pataljonikomandör, Vahipataljoni ülem  kolonel-leitnant Margot Künnapuu.

Ministriameti järel on teil kindlasti ka palju mõtteainest. Teie teadmised ja kogemused on teretulnud nii avalikus teenistuses kui ka erasektoris. Kas jätkate tööd Riigikogus?

Kuna olen Riigikogust ministriks läinud, siis minu volitused automaatselt Riigikogu liikmena taastuvad ning seega kolmapäevast istun juba Riigikogu saalis. Siis vaatame edasi.


Loe ka intervjuusid:

Raivo Aegi ja

Tõnis Lukasega

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.