Isamaa soovib peaministrilt vastuseid seoses kõrghariduse alarahastamisega

Mihhail Lotman ütles arupärimist üle andes, et pärast Isamaa algatatud kõrgharidusreformi tõusis riigitoetus ülikoolidele 1,5 protsendini SKP-st, kuid tase on langenud 1,1 protsendile ning langeb riigi eelarve strateegias kokkulepitu põhjal veelgi. Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Isamaa fraktsiooni liikmed esitasid 26. jaanuaril Riigikogu istungil arupärimise peaminister Kaja Kallasele kõrghariduse alarahastamise ja ülikoolide halduslepingute kohta.

Arupärimises tuuakse välja Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri seisukoht, et ülikoolid ei kirjuta alla riigiga sõlmitavatele halduslepingutele, kui valitsus ei leia kõrghariduse rahastamiseks täiendavaid vahendeid järgnevaks kolmeks aastaks.

«Pärast Isamaa algatatud kõrgharidusreformi tõusis riigitoetus ülikoolidele 1,5 protsendini SKP-st. See tase on tänaseks langenud 1,1 protsendile ning langeb riigi eelarve strateegias kokkulepitu põhjal veelgi,» ütles Isamaa fraktsiooni liige Mihhail Lotman arupärimist üle andes.

Riigi ja ülikoolide vahel sõlmitavates halduslepingutes määratakse Eesti avalik-õiguslike ülikoolide vastutusvaldkonnad ja riigi ootused ülikoolidele. Lepingutes sätestatakse ka riigi kohustused. 2022. aasta riigieelarve menetluse käigus ei toetanud koalitsioonierakonnad Isamaa fraktsiooni ettepanekut suurendada kõrghariduse rahastamist 20 miljoni euro võrra.

Arupärimine kõrghariduse rahastamisest

Lugupeetud Kaja Kallas

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ütles 25. jaanuaril Vikerraadio saates “Uudis+”, et ülikoolid ei kirjuta alla riigiga sõlmitavatele halduslepingutele, kui valitsus ei leia kõrghariduse rahastamiseks täiendavaid vahendeid järgnevaks kolmeks aastaks.

Halduslepingutega määratakse Eesti avalik-õiguslike ülikoolide vastutusvaldkonnad ja riigipoolsed ootused ülikoolidele. Lepingutes sätestatakse ka riigipoolsed kohustused.

Pärast Isamaa algatatud kõrgharidusreformi tõusis riigipoolne toetus ülikoolidele 1,5 protsendini SKP-st. Paraku on see tase tänaseks langenud 1,1-le protsendile. Arvestades viimastel aastatel kasvanud palgaootusi, elukalliduse tõusu ja teisi asjaolusid tähendab kõrghariduse alarahastus, et Eesti kõrghariduse kvaliteet ja konkurentsivõime võrreldes teiste riikide langeb. Sellele vaatamata ei toetanud valitsus ega koalitsioonierakonnad Isamaa fraktsiooni ettepanekut 2022. aasta riigieelarvesse suurendada kõrghariduse rahastamist 20 miljoni euro võrra.

Lähtudes eeltoodust palun vastata järgmistele küsimustele:

Märkimisväärne osa ülikoolide rahastusest sõltub riigiga sõlmitud halduslepingutest. Halduslepingud tuleks allkirjastada käesoleva aasta esimeses kvartalis, kuid kõrghariduse rahastamise lähiaastate otsused langetatakse vastu sügist RES-i arutelu käigus. Kuidas on lastud tekkida olukorral, kus kõrghariduse valdkonnas valitseb kehtivate halduslepingute lõppemisel selline selgusetus?

Riigikogu kõrghariduse toetusrühm tõi OTRK „Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused,“ välja et kokku lepitud RES-i järgi langeb kõrghariduse tegevusteotus 0,53 protsendini SKP-st. Miks ja millal otsustas valitsus, et kõrgharidus ei ole prioriteetne valdkond?

Tartu Ülikooli halduslepingu aruandest selgub, et riik ei ole aastatel 2017-2020 täitnud kohustust suurendada ülikoolide rahastust inflatsiooniga ühes tempos. Millised on valitsuse plaanid, et välistada sarnase olukorra kordumine järgmistel aastatel?

Eelmine valitsus otsustas Isamaa ettepanekul täita teadusleppe eesmärgi tõsta teadus ja arendustegevuse rahastuse 1%-le SKP-st. Kuidas on kõrghariduse rahastamise vähendamine kooskõlas valitsuse eesmärgiga hoida teadus- ja arendustegevuse rahastamise osakaal riigieelarves 1% SKP-st?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.