Priit Sibul: oleme valitsuse otsuste pantvangid

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Priit Sibul. Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Riigikogu liige Priit Sibul ütles täna Riigikogu ees peetud kõnes, et vaktsiinide kõrvalmõjudest tekitatud kahjude fondi loomise vajalikkus seisneb eelkõige vaktsiinidega seonduvate hirmude maandamises, kuivõrd üheks vaktsineerimist pidurdavaks teguriks ühiskonnas on teatavasti olnud ka hirm vaktsiiniga seonduvate kahjude ees.

Priit Sibula kõne:

10 novembril võttis Riigikogu menetlusse Isamaa fraktsiooni kiireloomulise eelnõu ettepanekuga Vabariigi Valitsusele luua koroona viiruse vastu vaktsineerimise kõrvalmõjudest tekitatud kahjude hüvitamise fond. Möödas on „kõigest“ 76 päeva ja koalitsiooni vastutulelikkus võimaldabki seda kiireloomulist muret meil juba täna arutada. Meenutan, et selle eelnõu esitamise ajendiks oli Eestis koroonaviiruse vastu vaktsineerimise äärmiselt madal tase, mis suuresti tingitud valitsuse suutmatusest langetada kiireid, süsteemseid ja adekvaatseid otsuseid ning valitsuse poolne halb kommunikatsioon.

Valitsus rõhutab jätkuvalt justkui vaktsineerimata elada ei saa. Seda vaatamata asjaolule, et Soome terviseameti (THL) terviseohutuse direktori Mika Salminen tõi Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumile saadetud kirjas välja, et omikroni tüvi nakatab vaktsineeritud inimesi peaaegu sama kergesti kui vaktsineerimata inimesi ning seetõttu muutubki senistel alustel koroonapass mõttetuks. Salmineni sõnul võib koroonapassi kasutamine avalike teenuste juures epideemiat lausa kiirendada.

California ja New Yorgi Nakkushaiguste ennetamise ja kontrolli keskused toovad jaanuaris avaldatud uuringus välja, et COVID-19 läbi põdemine annab piisavalt efektiivse kaitse. Siiski, uuring ei arvestanud Omikroni levikut ja rõhutatakse jätkuvalt vaktsineerimise vajadust.

Lisaks on teadusnõukoja endine juht Irja Lutsar öelnud, et testimiskoormuse leevendamiseks oleks abiks kui PCR-testi nõue asendataks antikehade taseme mõõtmisega, mida peab tema sõnul heaks lahenduseks ka värskeim teaduskirjandus. Aga kui me oleme valitsuse kehtestatud meetmete pantvangid, siis peab valitsus astuma ka vajalikud sammud inimeste hirmude ja kõhkluste leevendamiseks.

Valitsuse piirangud on Eesti elanikkonnale mitmed vaba aja veetmise ja sportimise võimalused sidunud vaktsineerimisega. Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on ulatuslik ja vaktsiinide kasutamise aeg on olnud lühike, mistõttu on vajalik eraldi fondi loomine, mille kaudu hakatakse hüvitama vaktsineerimise kõrvalmõjude võimalikke kahjusid.

Vaktsineerimiskahjude või muude ravimitega kaasnevate võimalike raskete kõrvalmõjude leevendamiseks on mitmed Euroopa riigid loonud eraldi fondi. Teiste seas on seda teinud Taani, Norra, Austria ja Sloveenia ning meie lähiriikidest Soome ja Läti. Fondid ja erinevad kompensatsioonimehhanismid erinevad riigiti, kuid nende eesmärk on tagada, et harva esinevate, võimalike kahjustuste korral on inimesele tagatud vajalik riigipoolne tugi.

Vaktsiinide kõrvalmõjudest tekitatud kahjude fondi loomise vajalikkus on ilmsiks tulnud seoses COVID-19 pandeemiaga. Seoses eesmärgiga vaktsineerida koroonaviiruse vastu suurem osa elanikkonnast on riigis rakendatud meetmeid, mis ei jäta paljudele inimestele muud valikut kui ennast vaktsineerida. Sellest tulenevalt kaasneb riigil ka kohustus luua kompensatsioonimehhanism juhuks kui koroonaviiruse vastase vaktsiiniga kaasnevad inimese tervisele negatiivsed tagajärjed. Teadaolevalt on need küll väga harva esinevad juhud, kuid see ei vabasta riiki vastutusest. Kui riik kohustab inimesi vaktsineerima, peab ta olema valmis ka vastutuse võtma ja inimesi abistama.

Fondi loomise vajadust toetab ka asjaolu, et Eesti ei ole suutnud täita seatud vaktsineerimise eesmärke. Meie ühiskonnas on märkimisväärne hulk inimesi, kes kardavad vaktsineerimise kõrvalmõjusid. Valitsus on oma tegevusetuse ja halva kommunikatsiooniga selliseid kartusi ja kõhklusi veelgi süvendanud. Sellistest kartusest ei saa aga mööda vaadata, mistõttu tuleb suurendada inimeste turvatunnet.

Eraldi koroonaviiruse vaktsineerimise kõrvalmõjude kahjude hüvitamise fond pakuks inimestele kindlustunnet, et probleemide korral ei jää nad oma murega üksi. Seega aitaks vaktsiinikahjustuste fond jõuda inimesel temale võimalikult parima otsuseni vaktsineerimise osas, mis peab olema tehtud inimesel ennekõike arvestades tema tervislikku seisu ja hinnangut oma tervisele. Ainult inimene ise koos spetsialistide abiga saab jõuda parima tulemuseni, mis on tema tervisele parim. Meil on võimalik sellelt teelt selle fondi loomise kaotada veel üks takistus, et inimene saaks oma tervise eest võtta vastutuse ja teha parima otsuse.

11. novembril ilmus Postimehes lugu – vaktsiinikahju hüvitamise keerdkäik: „Minust on saanud süsteemi ohver!“ Helmil (56, nimi toimetusele teada) ei kuula pärast kevadel saadud vaktsiinisüsti jalad vahel enam sõna – haigushood meenutavad hulgiskleroosi nähte. «Algul ei julgenud kodust väljagi minna, õnneks olid koolid toona kaugõppel,» meenutab naine. Õpetajana teab ta, mida vaktsiinid teevad, nagu sedagi, et haruharva saab keegi paratamatult ka mõne kõrvaltoimega pihta.

Poole aastaga on Helmi haigushood harvemaks jäänud, aga n-ö sipelgate jooksmise tunne ja jäsemete suremine saadab teda siiani. Esimene vaktsiinikuur jäi tal perearsti soovitusel katki, sest enne tuleb neuroloogi juures ära käia. „Arsti aeg saabub detsembris, kui süsteem enne lukku ei lähe,“ mainib ta.

Teisipäeva hommikuks oli Eestis tehtud üle 1,5 miljoni Covidi-vastase kaitsesüsti ja ravimiametile laekunud 218 tõsise kõrvaltoime teatist – seega on kannatada saanud üks vaktsineeritu 6000st. Samas loos kirjutatakse, et peaminister Kaja Kallase (RE) hinnangul saadaks vaktsiinikahjustuste fondi loomine ühiskonnale vale signaali. Kallas lisas, et ka praegu on kõigil, kellel on rasked kõrvaltoimed, võimalus nõuda kahjud sisse vaktsiini tootjalt. See aga ei vasta tegelikkusele. Olen üsna kindel, et peaminister oli sellest teadlik. 18. jaanuaril vastas tervise- ja tööminister Tanel Kiik minu küsimusele, kus palusin täpsustust seoses COVID-19 vaktsiinitootjate ning Eesti partnerlusest tulenevalt. Ta soovis teada, kellega ja millisel õiguslikul alusel on Eesti sõlminud lepingud.

Tanel Kiik vastas, et need COVID-19 vaktsiinilepingud, mida Euroopa Komisjon on liikmesriikide nimel sõlminud, on senise hüvitise mehhanismiga. Kui tootja vaktsiinil tekib näiteks mitte temast endast tingitud põhjustel kõrvaltoime olukorras, kus vaktsiin iseenesest on igati korrektne ja õigesti pakendatud, siis sellise kõrvaltoime korral, kui patsient pöördub nõudega tootja poole, kaasab tootja omakorda riigi.

Riik tuleb tootjale appi ja kompenseerib võimaliku kahju, kui tootja peaks jääma vaidluses süüdi. Ta selgitas, et see ei tähenda, et riik või tootja automaatselt maksab, vaid kui juhtum ära tõendatakse, siis ei ole see tootja vastutada või maksta. Tavapärasel juhul riiki vahelülina ei ole, sest kui müügiloa saanud ravimitootjate osas on kellelgi nõuded, siis on võimalik patsiendil pöörduda otse tootja poole. Tootjal tekib vastavalt õigusliku vaidluse tulemusena kohustus hüvitada või mitte hüvitada.

Kiik tõi välja, et kõikide vaktsiinide puhul tuleb riik appi, sest kõikide muude vaktsiinide kõrvaltoimete puhul on täna ainuke võimalus hüvitist saada nii, et tuleb pöörduda otse tootja poole. Märkis, et kõikidele vaktsiinidele ühesuguse võimaluse loomine oli Vabariigi Valitsuse otsus. Ta rõhutas, et see ei laiene kõigile ravimitele, sest neid on turul tuhandeid ja seal on palju keerulisem hinnata, kas inimese seisund halvenes ravimi tõttu või mitte. Ta põhjendas, et kuna vaktsineeritakse üldjuhul pea alati terveid inimesi, sest inimene teeb vaktsiini ennetusmeetmena, siis eeldatakse, et vaktsiinid on ohutumad kui muud ravimid. Ka mitmed teised riigid on teinud sarnase mehhanismi, et vaktsiinide puhul on hüvitiste saamine inimestel kergem, kui muude ravimite korral, et isikutel oleks ka suurem julgustunne vaktsineerima minna.

Head kolleegid, ma küsin teilt, millise mõistliku otsuse saab inimene teha kui valitsus jookseb sündmustel sabas ning on kommunikatsioonis vastuoluline. Me kõik mäletame, et vaktsineerimine algas segadusega. Igaühele ei jagunud ja ei tahetud anda. Perearstidele anti näpuotsaga, nüüd peavad perearstid lappima auke, mida otsustajad on teinud. Külmlao kobarkäkk on kõigil samuti meeles.

Testimistega seonduvad sõnumid on täna samuti vastuolulised ning koalitsioon peab kohaseks pidada kukepoksi, mitte langetada otsuseid. Marko Pomerants kirjutas möödunud nädalal tabavalt: „Inimesed peavad ilma restorani, ringtreeningu ja teatrita vastu väga pikka aega, mida ei saa öelda restorani- ja spordiklubipidajate ega teatrirahva enda kohta.” Me võime pealt vaadata, aga minu meelest on meil kohustus reageerida ja tegutseda, et kaotada ebamõistlik nn koroonapass, taastada kiirtestimine, mida Isamaa on pikka aega ette pannud.

Segane teema oli ka fondi asutamise vajadusega kahe ja poole kuu eest, kui see eelnõu menetlusse anti. Peaminister ütles, et ühiskonda antakse fondi loomise läbi vale signaal, aga tervise- ja tööminister toetas ideed ettevaatlikult. Head kolleegid, ma palun toetada Isamaa eelnõud ja ideed luua Eestis vaktsiinikahjude fond, et neil, kellel tekivad tüsistused, oleks võimalik abi saada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.