Isamaa noored soovivad kütuseaktsiisi langetada

Tarbijahinnaindeksi kasvu mõjutavad suurelt kütusehinnad. Foto Tairo Lutter/EESTI MEEDIA

Erakonna Isamaa noorteühenduse ResPublica liige Sirle Rosenfeldt pakub välja, et Eestis võiks langetada kütuseaktsiisi, et vähendada elukallidust ja lihtsustada noorte elu.

Eesti on tüürinud Põhjamaa riikide hulka nii oma ühiskonnakorralduse kui ka elukalliduse poolest. Ühiskonnas diskussiooni tekitavate teemade põhjal võib tekkida kujutelm, et elame heaoluriigis, kus saame kurta pseudoteemade üle ning silma kinni pigistada päris probleemide ees.

Noortena peame oluliseks, et uued põlvkonnad tahaksid Eestis oma elu alustada, luua siin perekonnad ning panustada meie ühiskonda. Selleks aga peab meil olema soodne elukeskkond koos soodsa ettevõtluskeskkonnaga. Täna aga pigem tunnetatakse riigi paindumatust ning ühiskonna liigagi kinnist suhtumist uutesse ideedesse. Elukallidus Eestis on üha kasvanud, eks selle tingib nii sissetulekute kasv kui ka üldine nö heaolu kasv. Seejuures on ka elu üha kallimaks läinud – alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, tööjõumaksud,” kirjutab Rosenfeldt. „Ma ei pea silmas, et peaksime taaskord hakkama maksusüsteemi ümber tegema, mõneks ajaks ilmselt aitab sellest. Kuid peaksime mõtlema julgemalt, kas meil on võimalik alandada mõningaid kaudseid makse, mis inimeste heaolu mõjutavad?”

Kütus on kõige alus

Esimeseks sammuks võiks olla kütuseaktsiisi langetamine. See on valdkond, mis mõjutab kõike, alustades transpordisektorist ja lõpetades toidutööstusega. Iga sent loeb, mistõttu on oluline, et annaksime oma panuse sellesse, et meie tooted jõuaksid soodsa hinnaga punktist A punkti B nii, et ka aktsiis jääks riigile. Kütuseaktsiisi tõusud said alguse 2016. aastal, mil diislikütus tõusis 14% ja bensiin 10%. 2018. jaanuari diislikütuse aktsiisi tõus peatati, bensiinaktsiis on aga tõusnud vastavalt kokkuleppele. Lihtsustatult võttes, alates 2015. aastast on diisliaktsiis tõusnud 24% ja bensiiniaktsiis 30%, seega pole sugugi üllatav, et paljud ettevõtted on oma kütusetarbimise viinud Eestist välja. Kui me räägime soodsast ettevõtluskeskkonnast, ei saa me samal ajal tõsta aktsiise niivõrd tundlikus valdkonnas vastutustundetult, me ei taha jõuda nullpunkti, kus aktsiis end enam ära ei õigusta. Me pole sellest enam sugugi kaugel.

Inimestele liikumisvabadus

Lisaks, tasuta ühistransport ei lahenda probleemi, et bussid liiguvad aegadel ja marsruutidel, mis ei sobi paljudele liiklejatele. Seega tuleks panustada raha bussiliikluse korrastamisele ja ajakohastamisele, mitte selle tasuta pakkumisele, mis on kaasa toonud mitmeid probleeme. Seniks aga, kuni me sellega ei tegele, tuleks lasta inimestel endil otsustada, kuidas, millal ja kuhu nad liiguvad. Seetõttu on oluline silmas pidada ka bensiiniaktsiisi langetamist, mitte vaid diislikütuse oma.

Aga panen südamele: asju tuleb teha mõistlikult ja pikaajalise vaatega. Teeks seekord asju õigesti ja õigest otsast, jätaks emotsioonid ja poliitika korraks kõrvale ning analüüsiks, mis on meie riigi jaoks õige aktsiisipoliitika. Rõhutan, et meie ei saa olla need, kes ütlevad, mis tasemel peaks aktsiis olema, lähtuks sel korral analüüsidest-uuringutest ning püüaks vältida neid lõkse, millesse varem oleme silmad kinni astunud. Samuti peame me arvestama ka oma lähinaabrite majanduse ja poliitikatega, peaksime leidma kuldse kesktee Läti ja Soome vahepeal. Eesti on ainulaadne, aga me ei saa ega taha olla ainulaadne kallis Põhjamaa riik.

Rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks peame olema mõistlikud ning püüdma teha asju efektiivsemalt. Eesti peab olema kaardil positiivsena, mitte elukalliduse ja raske ettevõtluskeskkonnaga riigina. Kingime noortele majanduslikult eduka, kuid mõistlike hindadega riigi.

Artikkel ilmus 26.08.2018 EPLi arvamusportaalis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.