Isamaa naiskogu tervitab kõiki emasid, vanaemasid ja vanavanaemasid ning soovib südamlikku ja rõõmsat emadepäeva! Selgi aastal tuleb pandeemia tõttu emadepäeva tähistada tagasihoidlikult ja suuri perekondlikke kohtumisi edasi lükates, kuid saame oma kalleid meeles pidada tänu ja südamlike soovidega. Neid kalleid, kes juba igavikus, helgusega meenutades.
Isamaa naiskogu leiab, et riigi ülesanne on tagada nelja ja enama lapse emale eluaegne riiklik ravikindlustus ja lasterikka ema tasuta eluaegne ravikindlustus tuleb sisse viia kiiremas korras.
“Emasid tänab täna kogu Eesti rahvas. Emade suur töö laste kasvatamisel tagab meie riigi kestlikkuse ja riigi jätkusuutlikkuse. Riik ei tohi siin võlgu jääda, vaid peab omalt poolt võimaldama heaolu ja turvatunnet neile emadele, kes on oma elu pühendanud laste kasvatamisele,” leiab Isamaa naiskogu esinaine Riina Solman.
“Vastavalt meie põhiseadusele tuleb erilist hoolt kanda lasterikka pere eest ning toetada ka kodus laste kasvatamise valinud ema pühendumust töökarjääri tegemise asemel. Täna oleme lasterikka pere emale aga hoopis võlgu tasuta riikliku ravikindlustuse, mis emal lõpeb, kui noorim laps saab peres 8-aastaseks. Riikliku ravikindlustuse jätku asemel võrdsustub lasterikas ema sellest hetkest Eestis ravikindlustamata isikuga,” selgitab Solman.
Lapse kasvatamine on puhkusteta töö, nelja ja enama lapse kasvatamine aga nelja- ja enamakordne töö.
Riina Solmani sõnul on lapse kasvatamine puhkusteta töö, nelja ja enama lapse kasvatamine aga nelja- ja enamakordne töö. “Naisele, kes panustab Eesti riigi kestlikkusse rohkem vaeva, jääb nelja ja enama lapse eesti hoolitsedes töölkäimise võimalusi sageli vähemaks. Seetõttu oleks oluline, et riik toetaks emadust ja tagaks muude peretoetuste kõrval ka riikliku ravikindlustuse, et lasterikka pere ema oma tervisega hätta ei jääks ega jõuaks oma suurt armastuse koormat kanda,” põhjendab Solman Isamaa naiskogu ettepanekut.
“Sageli on öeldud, et tänapäeva naine enam niipalju lapsi ei soovi, aga kui vaatame naiste seas läbiviidud uuringuid, siis näeme, et lasteta ei soovi peaaegu mitte keegi jääda ning vaid mõne üksiku naise ideaal on üks laps. Lastetus on naiste puhul kõige enam seotud tervislike põhjustega, kuid positiivne on, et paljusid naisi saab tänapäeval aidata meditsiin.”
“Suurim probleem on ikka see, et meie ühiskonnas ei väärtustata piisavalt emadust. Esile tõstetakse peamiselt neid naisi, kes on aktiivsed ühiskonnaelus ja karjääris. Samas väärivad tunnustust mõlemad – nii tööelus osalevad kui ka kodused pereemad. Emadust ja perekonda tuleb kindlasti enam ühiskondlikult väärtustada, see tagab Eesti jätkusuutlikkuse,” rõhutab Riina Solman.
