Esmaspäevasel rahvusvahelisel perepäeval kuulutati Isamaa Perede Ühenduse ja Isamaa Naiskogu IREN eestvõttel Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus välja Isamaa Aasta Ema 2023. Aunimetus koos rahalise preemiaga 10 000 eurot omistati sedakorda eesti keele ja kirjanduse õpetajale ning arvamusliidrile Mari-Vivian Ellamile, kelle peres kasvab kolm last ning peagi on sündimas neljas.
Mari-Vivian Ellam on kolme väikelapse, Lehte, Vahvuse ja Linda ema ning juunis näeb tema ja Politsei- ja Piirivalveameti kaplanist abikaasa Priidu peres ilmavalgust väike Kalju. Perekond võttis aastaid tagasi vastu teadliku otsuse kolida väikelinna, Tapale, kus Mari-Vivian Ellam edendas õpetajana eesti keelt ja kultuuri. Lasterikka pere vanemana on Mari-Vivian Ellam olnud arvamusliider meie päevalehtede veergudel, kus ta on selgitanud Eesti riigi jätkusuutlikkust puudutavaid teemasid. Ta on alati uhkusega tunnistanud, et soovib olla just suure pere ema.
Isamaa Perede Ühenduse juht Gerli Lehe sõnas Aasta Ema tiitli üleandmisel, et Eesti emade ja laiemalt kõigi lastega perede väärtustamine on praegu tähtsam kui kunagi varem: „Eesti on praegu viimaste sajandise sügavaimas demograafilises kriisis. Mitte kunagi varem pole meie kodumaal sündinud nii vähe lapsi. Ma saan jagada oma siirast heameelt, et Isamaa erakonnas peetakse Eesti peredest lugu ja näidatakse eeskuju, kuidas on võimalik naistel olla ühtaegu armastav ema ning edendada selle kõrvalt ka Eesti ühiskonda.”
Isamaa naiskogu IREN esinaise Riina Solmani sõnul peame üheskoos meeles pidama meie riigi alusdokumendi, Põhiseaduse preambulas mustvalgele kirja saanud mõtet: et eesti keel, rahvus ja kultuur säiliks läbi aegade. Riigikogu liige nentis: „Me elame kahjuks keerulistel agadel, kus ebakindlust ei põhjusta meie peredes üksnes tegurid piiri tagant, vaid ka meie enda parlamenti valiti inimesed, kes lubasid kõiki lapsi senisest rohkem toetada, kuid kahjuks minnakse nüüd sõnamurdlikult kõigi Eesti perede elujärge halvendama. Ma soovin kasutada seda võimalust, et veelkord rõhutada: laste arvelt ei tohi kärpida!“
Solmani sõnul on igal perel õigus otsustada, kui suureks soovitakse kasvatada: „Riigi ülesanne on neile selle soovi elluviimist võimaldada. Tuletan meelde teist meie Põhiseaduse punkti, mis ütleb, et just lasterikkad pered peavad olema riigi erilise kaitse all.“
Isamaa Aasta Ema tiitlile esitati tänavu viis nominenti. Nendeks olid Maria Kaljuste, Riina Lutsokert, Mari-Vivian Ellam, Mare Võting ja Mirjam Tiitus.
Aunimetuse Isamaa Aasta Ema väljaandmise eesmärk on väärtustada emadust ja lasterikkust. Väärtustades lasterikaste emade rolli, pöörame ühtlasi rohkem tähelepanu peredele, kui ühiskonna alustalale. Mida õnnelikumad, tugevamad ja suuremad on pered, seda kestvam on ühiskond. Isamaa Aasta Ema statuut.
