Värske justiitsministri prioriteedid: kiiremad menetlused ja kannatanute kaitse

Raivo Aeg FOTO: LIIS TREIMANN/POSTIMEES

Sellel neljapäeval tähistas sünnipäeva justiitsminister Raivo Aeg. Ministriametis on ta olnud nüüdseks pisut üle kahe kuu ja sünnipäeva puhul tegi Eesti Uudiste toimetus justiitsministriga intervjuu, mille käigus selgusid tema olulisemad prioriteedid ministrina, kuid ka see, et Raivo Aeg veedab oma vaba aja meeleldi kala püüdes ja jahil käies.

Raivo Aegi sõnul tuleb uues ametis tegeleda uute probleemide ja teemadega, kuid minister on tema sõnul ennekõike organisatsiooni juht ning selles osas on tal pikaaegne kogemus. Ta on olnud nii Politsei kui Kaitsepolitsei peadirektor.

„Muidugi tuleb ministrina jälgida poliitiliste eesmärkide täitmist ent ministeeriumi töö on oluliselt laiem kui koalitsiooni kokkulepe ning selleks on vajalik end uute teemadega kurssi viia.“ räägib Aeg ning lisab, et kogu ministeeriumi tegevustest ülevaate saamiseks on oluline külastada ka  justiitsministeeriumi valitsusala asutusi – prokuratuuri, kohtuid, andmekaitseametit, patendiametit, konkurentsiametit, infosüsteemide keskust, vanglaid. „Üsna paljudes on käidud, aga osa ootab veel külastamist.“

Lisaks koalitsioonileppes olevatele prioriteetidele on Aegi enda jaoks oluliseks prioriteediks menetlustõhususe ja kiiruse saavutamine. Ministri sõnul tähendab see töökorralduse ning mentaliteedi muutmist: „Riigi demograafiline olukord ja rahalised võimalused piiravad oluliselt töötajate arvu suurendamist. Lahendus saab olla inimressursi ja tööprotsesside efektiivsem ning paindlikum kasutamine. Olulise lisapanuse saavad anda IT-lahendused. Näiteks oleme eesmärgiks seadnud, et kogu kriminaalmenetlus liiguks digitaalsele menetlusplatvormile, et oleks võimalikult vähe paberitööd ja dokumentidega ühest Eestimaa nurgast teise sõitmist. Ning see digitaalne menetlus algaks juba tööst sündmuskohas või kui inimene tuleb politseisse ja liigub läbi kogu menetluse protsessi kohtusse välja. Ja sealt edasi ka karistuse kandmiseni. Eestis ei ole lihtsalt piisavalt inimressurssi, et vanaviisi edasi minna. Tuleb leida tõhusaimaid meetodeid, ning hea kvalifikatsiooniga motiveeritud inimesi, kes uuendustega kaasa tulevad.“

Teiseks prioriteediks on kriminaalasjades kannatanute kaitse. Sellega on ta hoolega tegelenud juba Riigikogu õiguskomisjonis olles: „See pole normaalne, et kannatanud, eriti isikuvastaste- ja seksuaalkuritegude ohvrid,  peavad kogetut menetlusprotsessis uuesti läbi elama andes korduvalt selgitusi ja tunnistusi. Tõendeid on vaja, aga ühtlasi tuleb jälgida, et kannatanud saaks vajalikku abi ja tuge ja et nad teaksid, mis on nende õigused.“ 

Justiitsminister tunneb heameelt, et viimastel aastatel on asjad hakanud paranema: „Eriti oluliseks pean ma tööd lastega, et lapsed, kes on kogenud vägivalda ja eriti seksuaalvägivalda, saaksid abi, et nende psüühika saaks võimalikult kiiresti ja niipalju kui see on võimalik terveks ravitud. Ja muidugi on ka teine pool, teha tööd nende noortega, kes on seadusega pahuksis ja tuua nad tagasi normaalsesse ühiskonda ning teha seda võimalikult vara.“

Kuidas justiitsminister oma vaba aega veedab?

Justiitsministriameti kõrval ei maksa unustada, et Raivo Aegil on ka eraelu. Ta rõhutab, et oluline on leida vabadel hetkedel aega puhkuseks. Seetõttu plaanib ta veeta oma puhkuseaja juuli lõpus Saaremaal.

„Veedan puhkuse Saaremaal ning käin Saaremaa ooperipäevadel. Juba aasta tagasi said piletid ostetud ning plaanis on külastada kolme etendust. Muidugi kulub puhkusest osa aega ka oma kodu ning abikaasa ja meie suvekodude korrashoidmisele. Minu vanavanemate talukoht asub Saaremaal ning eks seal ole omajagu tööd – muru niita ning siit-sealt kõpitseda. Abikaasa vanemate suvekodu on Harjumaal ja sealgi on vajalikud tegemised- toimetused.“

Vabal aja veedab Raivo Aeg paadiga merel lesta ja ahvenat püüdes. Viimastel aastatel on tal õnnestunud sügisel ka paar punast kala ja mõned siiad kätte saada. Lapsepõlves meeldis talle käia õngega kala püüdmas – Saaremaal ju meri ja vesi igal pool ümber. Samuti käib ta meeleldi jahil, kuigi viimasel ajal ei jää selleks palju aega. Jahimees on ta olnud aga juba 1986.aastast.

Ja kuigi ta isa ei tegelenud kummagagi ja pidas seda aja raiskamiseks, oli onu kirglik jahi- ja kalamees, vast sealt see huvi tekkiski „Jahil käimine on pigem seltskondlik üritus. Liha saab poest lihtsamalt ja odavamalt. Aga tore on jahisõpradega koos olla, nalja visata ja maailma asjade üle arutada. Kui tahta tõsimeeli looma näha, siis enne jahile minekut tuleks kindlasti eeltööd teha, pead tundma paika kuhu minnakse – mis loomad seal on, kuidas ja mis ajal nad liiguvad jne. Tore on see, et meie jahikultuur on arenenud väga jõudsalt. Järjest enam on meie jahiseltskondades tekkinud erinevaid traditsioone, kus järjest lisandub ka  peredega koosveetmise viise.“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.