FOTOD: Isamaa Tallinna piirkond valis uued juhid ja võttis vastu poliitilise avalduse

Isamaa Tallinna piirkonna üldkogul võeti vastu ka poliitiline avaldus eestikeelsele õppele üleminekuks Tallinnas FOTO: Taavi Liivo

27. veebruaril kogunenud Isamaa Tallinna korralisel üldkogul valiti piirkonnale uus juhatus, erakonna volikogu liikmed ning revisjonikomisjonLisaks võeti vastu poliitiline avaldus, milles rõhutatakse eestikeelsele haridusele ülemineku olulisust Tallinnas.

15-liikmelise juhatuse liikmeteks valiti Sven Sester, Urmas Reinsalu, Madis Kübar, Kaido Kukk, Riina Solman, Siim Kiisler, Olle Koop, Andres Luus, Tarmo Kruusimäe, Kätlin Kuldmaa, Avo Üprus, Karl Sander Kase, Kristjan Ühtid, Pille Lill, Anne Eenpalu.

Tallinna piirkonna senise esimehe Sven Sesteri sõnul võtab vastvalitud juhatus endale vastutuse 2021. aasta kohalike valimiste eest. „Uuel juhatusel seisavad ees olulised väljakutsed. Varasemased tulemused on näidanud, et kohalikud valimised Tallinnas mõjutavad olulisel määral valimistulemusi ka teistes Eesti kohalikes omavalitsustes. Seega ei avane 2021. aastal ainuüksi võimalus kukutada Tallinna pikaaegne keskerakondlik ainuvõim, vaid edukas meeskonnatöö Tallinnas aitab kaasa ka Isamaa heale valimistulemusele üle Eesti. Selleks, et see edu saavutada, tuleb uuel juhatusel alustada tööd juba täna,“ ütles Sester.

Üldkogul võeti vastu ka poliitiline avaldus, mis puudutas Isamaa jaoks olulist teemat – eesti keele õpet alates lasteaedadest [avalduse terviktekst toodud artikli lõpus]. „Tänaseks on selge, et keskerakondlik võim ei ole teinud midagi selleks, et meil oleks pealinnas eestikeelne aineõpe igal tasandil. Nendes kohalikes omavalitustes, kus Isamaa kuulub koalitsiooni, on juba mindud või alustatud üleminekut eestikeelsele haridusele ning jätkame ka Tallinnas võitlust selle nimel, et meil oleksid eestikeelsed koolid ja eestikeelne haridus,“ toonitas Sester.

Isamaa volikogu Tallinna esindajateks valiti 25 liiget: Siim Kiisler, Avo Üprus, Madis Kübar, Tõnis-Martin Kons, Kaido Kukk, Pille Lill, Henrik Aavik, Indrek Luberg, Ingrid Mühling, Anne Eenpalu, Kaupo Kuusik, Kalju Kahro, Karl Sander Kase, Riina Kitt, Riina Lutsokert, Birgit Remiküll, Urmas Mardi, Kätlin Kuldmaa, Vello Rehkalt, Katrin Heele Anderson, Helen Hääl, Marika Vanaküla, Kristjan Ühtid, Aivar Kivisiv.

Lisaks 25-le valitud volikogu liikmele kuulub Isamaa volikogusse ka Tallinna piirkonna esimees, kes valitakse esimesel piirkonna juhatuse koosolekul juhatuse liikmete hulgast.

Revisjonikomisjoni liikmeteks valiti Margit Leerimaa, Sirle Rosenfeldt, Matis Pedak.

Isamaa Erakonna Tallinna piirkonna üldkogu poliitiline avaldus:

Tallinnas, 27.02.2020

Tallinna linn peab minema üle täielikule eestikeelsele õppele

Eesti Vabariik sai sel esmaspäeval 102-aastaseks. Meil on oma riik, oma keel ja oma kultuur. Eesti keele hoidmine ja areng aitab säilitada meile ainuomast kultuuriruumi ning loob Eesti inimestele võrdsed võimalused edasiseks eluks.

Ometi tegutseb Eesti suurimas omavalitsuses, Tallinnas praegugi 15 kooli ja 25 lasteaeda, kus peamiseks õppekeeleks ei ole eesti keel. Nende muukeelsete haridusasutuste abil süvendab pealinn keelepõhist ebavõrdsust Eesti ühiskonnas. Puudulik keeleoskus tähendab muukeelsele elanikkonnale sotsiaalset äralõigatust ning kehvemaid võimalusi eneseteostuseks nii karjäärialaselt kui ka ühiskonnaelus.

Isamaa Erakond leiab, et selline olukord ei saa jätkuda. Me kõik peame pingutama selle ebavõrdsuse vähendamise nimel ning looma kõigile noortele võrdsed võimalused, tagades neile piisava eesti keele oskuse. Selle vundamendiks saab olla ainult ühtne eestikeelne haridus.

2018. aastal ei osanud Tallinnas eesti keelt nõutud tasemel 240 õpetajat, 2020. aasta veebruariks polnud olukord märkimisväärselt muutunud, 204 õpetaja eesti keele oskus oli ebapiisav. Vaid 15% keelt vajalikul tasemel mittevallanud õpetajatest on selles ajavahemikus leidnud tee enesetäiendamise ja keeleõppeni. Kui õpetajad ei valda piisavalt eesti keelt, kannatab selle arvel kogu õppeprotsess. Tallinna õpetajate keeleoskuse eest vastutab linnavalitsus ning see peab olema linnajuhtimise üks prioriteetidest.

Isamaa on toetanud üleminekut täielikult eestikeelsele õppele Paides, Rakveres, Haapsalus, Pärnus ja Tartus. Isamaa on teinud sarnase ettepaneku ka Tallinna Linnavolikogule toetada üleminekut täielikule eestikeelsele aineõppele 6 aasta jooksul. Tallinnas võimul olev Keskerakond meie ettepanekut ei toetanud, kuid Isamaa ei anna alla ja jätkab tegutsemist selle nimel, et kõik pealinna koolid ja lasteaiad saaksid osaks ühtsest eestikeelsest koolikorraldusest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.