Eesti Kirikute Nõukogu ja Isamaa kohtumisel otsiti ühisosa

Eesti Kirikute Nõukogu ja Isamaa kohtumisel nenditi, et osapoolte seiskohad on väga sarnased. Foto: Eesti Uudised

Teisipäeval toimus Isamaa fraktsiooni kohtumine Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajatega. Kirikujuhid tutvustasid oma muresid ja ettepanekuid seoses kevadel toimuvate Riigikogu valimistega. Mitmed kohtumisel osalejad nentisid, et Isamaa ja Eesti Kirikute Nõukogu seisukohad on väga lähedased  ning koos on lihtsam otsida lahendusi üleskerkinud probleemidele.

Avaldati muret, et usundiõpetus on koolides väga piiratud ulatusega, seda pakutakse vaid 65 koolis 530st Eesti üldhariduskoolist. Eesti Kirikute Nõukogu on seisukohal, et usundiõpetust pole otstarbekas muuta kohustuslikuks osaks õppeprogrammist, küll aga tuleks vabatahtlik usundiõpetus muuta tunduvalt kättesaadavamaks. Eestis ei jätku religiooniõpetuse andmiseks piisavalt õpetajaid ja sellele probleemile tuleks koostöös riigiga otsida pikaajalist lahendust.

Kirikute juhid rõhutasid kohtumisel, et riik peab väärtustama tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust. EKN toetab põhiseaduse täiendamist sättega, milles abielu määratletakse ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna. EKN peab oluliseks riiklikku toetust peretugevdusprogrammide ja -teenuste kättesaadavuse parandamiseks – nt vanemahariduslikud ja paarisuhet toetavad koolitused, perevägivalla ennetamiseks ja toimetulekuks mõeldud koolitused, pereteraapia, samuti et riik jätkuvalt toetaks naiste varjupaiku ja ema-lapse kodusid. 

Olulise teemana oli jutuks nn Pühakodade programm. Käesoleval aastal lõpeb kultuuriministri poolt kinnitatud riiklik programm „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“, mille eesmärk on olnud pakkuda riigipoolset tuge kirikuhoonete ja neis leiduvate kultuuriväärtuste säilitamiseks, programmi elluviimist on korraldanud Muinsuskaitseamet. Kuigi järgmise aasta eelarves on sama meetmena planeeritud 700 000 eurot, pole kindlust, et programm tulevikus jätkub. Tänane kultuuriminister Indrek Saar on seisukohal, et sakraalehitis on samasugune muinsusehitis nagu mistahes muu ajalooline ehitis. Tõenäoliselt ei võimalda sotsiaaldemokraatide ideoloogiline vastuseis kirikule seda erisust märgata. Riigikogu menetluses olev Muinsuskaitseseaduse eelnõu ei näe üldse ette mingeid eriprogramme.

Kohtumisel tuli põgusalt juttu ka sellest, et lahendamist vajab olukord, kus Moskva patriarhaadi Eesti metropoliit peab praegu viibima Eestis viisaga, sest tänavune sisserände kvoot on täis. EKN seisukoht on, et selliseid olukordi tuleb vältida, et kaitsta usuvabadust.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.