Valijate halvustamise pärast pöörduti Avaliku Sõna Nõukogu poole

Avaliku Sõna Nõukogule saadetud pöördumises küsib Enn Veesalu, kas meedia tohib halvustada neid valijaid, kes ei toeta Reformierakonda. Koalitsiooni läbirääkimiste osalised ajakirjanike piiramisrõngas. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES

 Avalik kiri. Ajakirjanduse Avaliku Sõna Nõukogu esimees, professor Epp Lauk. 

Milles on valijad süüdi, kui me ei ole 5 kõige rikkama riigi hulgas? 

Kuna Eesti meedia suhtumine demokraatlikult valitud erakondade koalitsioonileppe moodustamisel on tekitanud rida eetilisi küsitavusi, siis palun Teie avalikku arvamust ja eetilist hinnangut antud olukorrale, ajakirjandusliku hea tava valguses. 

Praeguses hüsteerilises olukorras tundub, et Eesti rahva poolt mandaadi saanud erakonnad on justkui midagi väga valesti tegemas. Valdavalt on püütud Eesti rahvale ja maailmale kujundada täiesti absurdsete väidetega pilti meie peaminister Jüri Ratas’est, kui võimuahnest tegelasest. Jättes kõrvale võimaluse, et ta võis teha oma valiku hoopis valijate tahet austades, selle asemel, et minna kellegi puudliks. 

Arvan, et kohapeal saab enamus aru, et see viimane tundub palju tõenäolisema variandina, kuid kuvand Eestist väljapoole on kõver. Vaevalt see meie reputatsioonile kasuks tuleb. 

Pole vist eestlast, kes ei teaks meie Reformierakonna lubadust, viia Eesti viie jõukama riigi hulka

Mulle vähemalt tundub, et see sama erakond on endast nii väljas, et ei saa enam aru lihtsast tõsiasjast, et valimislubadus on krediit ette. Nüüd on kätte jõudnud viljade aeg, mille maitseelamus sõltub panustatud tulemustest. Kõigi mustamise asemel võiks maha istuda ja mõelda pisut. Miks nii? 

Seda enam, kui selle sama erakonna endine peaminister Taavi Rõivas leiab, et EKRE kõnetab neid inimesi, kes on millegipärast õnnetud. Mulle ütleb see seda, et ju siis nende õnnetute inimeste arv on järjest suurenenud, vastupidiselt tema erakonna valimislubadustele. Pealegi, kui Taavi Rõivase jaoks on see valijaskond „mitteparketikõlbulik“, siis kelle poole neil enam pöörduda oleks, kui keegi, kes vähemalt lubab ka nende eest hoolt kanda. Samas teame, et veel suurem osa on jalgadega hääletanud ja hoopis minema läinud, see on ka sõnum. 

Kui eeltoodu ei ole ühiskonna lõhestamine kõlbulikeks ja mittekõlbulikeks, siis jääb mul siin täiesti arusaamatuks ajakirjanduse roll, kes millegipärast on selgelt kaldunud „kõlbulike“ poole peale. Rääkimata ALDE fraktsiooni juhi Guy Verhofstadt’i nõudest Jüri Ratasele, et demokraatlikult valitud erakonnaga kootööd mitte teha. See on näide ühest meedia negatiivsest mõjust, sest vaevalt tal mingit muud alust oma hinnangu andmiseks oli, kui meie oma meedia kujundatud arvamus. 

Seoses euroopa juhtiva tegelase kummalise nõudega, meenub paratamatult vestlus ühe afgaaniga, rääkides nende maal toimuvatest demokraatlikest valimistest, kus inimesed panevad oma elud ohtu „valede“ valikute tegemisel. Seepärast ei saa jätta küsimata, et kas me kuulume nüüd liitu, kus on samasugused „demokraatia“ põhimõtted? 

Paistab, et meedia mõõdukus on läinud juba üle igasuguste piiride ja olukord on muutunud piinlikuks sellise lahmiva suhtumise pärast, kus täiesti vastutustundetult püütakse meie ühiskonnast kujunda ebameeldivat ja moonutatud pilti maailma avalikkuse ees (näen seda väljapool Eestit elades). Seepärast palun Teie, kui oma ala professionaali avaliku seisukohta ja vastust 3-le küsimusele. 

1. Kas sellel valijaskonnal, kes ei valinud Reformierakonda, on õigus eeldada meedialt mittehalvustavat suhtumist, kuna see on sõnum ka nendele? 

2. Kas meedia poolt solvavate akronüümide kleepimine demokraatlikult valitud erakondade koalitsioonikoostööühendusele on sildistamine ja vihakõne? 

3. Kui eetiline on meedia, kes pahatahtlikult halvustab demokraatlikult valitud erakonda oma valikute tegemises? 

Julgen loota, et Teie eetiliste põhimõtete käsitlus ja meeldetuletus antud protsessis annab tõuke ka kaalukama osa esile tulekuks meie ühiskonnas, mis võiks meedia kaudu kajastust leida. 

Austuse ja lugupidamisega

Enn Veesalu 

  • 16. märts 2019 kell 06:43
    Permalink

    Punased funktsionäärid kasutades oma positsiooni ja infot haarasid omale tulusad töökohad ja ärastasid endale majad, vabrikud, kuurordid, sadamad jne…Oma positsiooni põlistamiseks asutasid nad Reformi Erakonna. Neile on tähtis ainult oma heaolu, nende jaoks on “punase joone” taga kõik, mis vähegi riivab nende huve. See, et üle 2100 saavad rikkurid peavad pisikest tulumaksu maksma, erinevalt 600 teenivaist on neile täiesti vastuvõetamatu. Vaesteks peab meil end 70%. See on enamus ja Reformi poolt nad küll ei hääletanud, väga võimalik ,et Reform võltsis e- häälte abil valimistel.
    Kütuse aktsiisi tõstmis, mis viis elatus taseme alla ajavad nad Kesk Erakonna kaela. Võimu nimel kasutavad need endised punased oma aegseid meetodeid. Breznev sundis kangruid, Läänt sopa kirjadega hukka mõistma. Reform on leidnud mingid välismaa noored EKRE-t hukka mõistma. Nad kasutavad iga alatust selleks, et uuesti võimule pääseda!

    Vasta
  • 15. märts 2019 kell 14:10
    Permalink

    Kas oleks võimalik need kirjad ka inglise keeles avaldada,et ka kogu ülejäänud maailm oleks teadlik kuidas siin õieti asjad käivad mitte,et reformid ja sotsid ainult lahmivad siin ainult valet kokku kogu maailmale.Ja selle pärast need hirmud inimestel ongi kui ainult valetatakse ja vassitakse ei räägita nii kuidas asjad päriselt on.Olgem ausad avatud ja lugupidavad.

    Vasta
  • 15. märts 2019 kell 11:55
    Permalink

    No kui refid, ja sotsid mustavad loodavat koalisatsioon, saan aru. See tuleb suurest nördimusest. Et aga käitub erapooletult Eesti ajakirjandus, on täiesti hämmastav. Eriti Rahvus Ringääling, saavad palka raha ka Ekre ja Isamaa valijatelt. See on lubamatu, kuidas käituvad Kuuse, Tralla ja teised. Kui See koalisatsioon teoks saab, peab esimese asjana üle vaatama ERR nõugogusse kuuluvate inimeste staatuse. Kindlasti on vaja see esimesel võimalusel laiali saata.

    Vasta
    • 15. märts 2019 kell 18:30
      Permalink

      “Et aga käitub ERAPOOLETULT Eesti ajakirjandus”? (kasulik on sõnade tähendust teada…)

      Vasta
    • 17. märts 2019 kell 18:37
      Permalink

      Aga just seda kardavadki nii ERR kui nn Peavoolumeedia juhttegelased, see neid hüsteeriasse ajabki ja püüavad veel niipalju segada kui vähegi suudavad …

      Vasta
  • 15. märts 2019 kell 08:10
    Permalink

    meil pole vaja reputatsiooni pärast niipalju mõelda ja trummi taguda kui sellepärast, millist Eestit me soovime.
    reputatsioon on kellegi arvamus ning vaevalt see meie elu reaalselt paremaks või halvemaks muudab kui vaid mõttes… aga mõtted tulevad ja lähevad
    nagu kõik ülejäänud inimesed nii ka eestlane soovib elamisväärset elu. Võtab terake julgust, et astuda ajastusse, mis esitab selge küsimuse, kas me järgime igavesti teiste etteantud mustreid, elumustreid, arvamus-mustreid või on meil endil pea otsas, süda rinnus ja käed keha küljes, et luua elukeskkond, mis rõõmustab meelt, on külluslik ning elukeskkonda hoidev, arvestav ja toetav?

    mulle tundub, et ajastus on sobiv.

    meil on tarkust küllaga, aga see tuleb teiste arvamuste lõa otsast vabastada, püsti tõusta, põlved puhtaks ropsida ja hakata pihta kõige tähtsamaga… see on aga teadmine, et inimene loob riigi, mitte vastupidi!!! riiki on vaja raamistikuks, mis on mõistetav ja aktsepteeritav.

    uustulgu.blogspot.com/2016/07/rahvas-on-oma-kuningat-vaart-silver.html

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga