Valitsus otsustas tänasel kabinetinõupidamisel toetada rahvastikuministri ettepanekut töötada veebruariks 2021.a välja riikliku perelepitussüsteemi, uuendada perelepitajate koolitusprogrammi ja kaaluda sealjuures süsteemi arendamisel koostöös Eesti Keele Instituudiga mõiste „perelepitus“ asemel sobivama mõiste kasutamise võimalusi.
Riikliku pere- ehk vanemluslepituse süsteemi loomise eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral laste heaolust lähtuvate kokkulepete sõlmimine. Vanemluslepitus on võrreldes kohtumenetlusega osapoolte jaoks emotsionaalselt vähem kurnav lahendus ja vähendab lahutusest tingitud negatiivset mõju laste vaimsele tervisele.
„Täna aetakse segamini perelepituse vorm ja sisu, eeldades et perelepitus tähendab lahku läinud perekonna taas kokkuviimist. Sisuliselt on küsimus hoopis vanemate lepitamises, kes on pärast lahkuminekut lapse hoolduse osas erinevatel arvamustel. Süsteem on mõeldud selleks, et tuua vanemad lapse huvidest lähtuvalt nende hooldusküsimustes võimalikult valutult õiglasele kokkuleppele,“ selgitas rahvastikuminister.
Praeguse süsteemi puudustena toob Solman välja teenuse kalliduse, vähese teadlikkuse ja erineva kättesaadavuse KOV-ide lõikes. „Lapsevanemate lahku mineku korral, on oluline laste heaolu ja huvide tagamine. Praegu läheb lepitusteenus perele maksma keskmiselt 500 eurot, mis on paljude perede jaoks liiga kallis. Selle tulemusena kannatavad aga lapsed, sest liigagi paljud vaidlused jõuavad kohtusse, kus vanemate suhted on sootuks sassi läinud ja on juhtumeid, kus lapsi kasutatakse vahendina üksteisele kätte maksmiseks. Riik peab siinkohal lapsi aitama ja vanemaid toetama,“ tõdes rahvastikuminister.
Teiste riikide praktika põhjal võib prognoosida, et ca 70% neist umbes 4000 kaasustest, mis praegu kohtusse jõuavad, võiksid tulevikus saada lahenduse perelepitaja abiga. Iga kohtusse jõudev kaasus maksab riigile 1092 eurot. Täna läheb teenus perele maksma keskmiselt 500 eurot. Uue süsteemi maksumus alates 2022. aastast on riigieelarvest 1,5 miljonit eurot aastas. Uue süsteemiga saaksid vanemad lepitusteenuseks toetust.
„Riik peab tagama kõikidele peredele võrdsed võimalused vajaliku abi kättesaamisel. Uus süsteem võimaldab peredel saada vanemluslepituse teenust, mis aitab vanematel jõuda erimeelsuste korral lahendusteni, säästab seeläbi vaidluse keskmes olevaid lapsi ja vähendab laste vaimse tervise riske. Kokkuvõttes väheneb ka kohtute koormus vanemate vaheliste tülide lahendamisel,“ nentis Solman.
Tänase otsuse kohaselt hakatakse rahvastikuministri eestvedamisel töötama riiklikku perelepitussüsteemi välja siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi koostöös.
