Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetiistungil, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleb ette valmistada raudtee elektrifitseerimise plaan.
Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algab 2020. aastal ning on kavas 2022.-2028. aastal, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
Suuremahuline taristuinvesteeringu projekti raudtee elektrifitseerimiseks valmistab majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ette koostöös Keskkonnaministeeriumiga.
Kokku tuleb Eesti kasvuhoonegaaside koguheidet vähendada 70 protsenti aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990. Lisaks tuleb aastaks 2030 EL-is energiatõhusust suurendada 32,5 protsenti ja taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32 protsenti lõpptarbimisest.
Keskkonnaminister Rene Kokk andis kabinetiistungil valitsuse liikmetele ülevaate, milliseid samme on Eestil vaja lähiajal astuda 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Kokk esitas valitsuse liikmetele visiooni, kuidas lisaks suurenergeetikale vähendada CO2 heidet ka teistes sektorites ehk transpordis, väikesemahulises energeetikas ja põllumajanduses. Parimad võimalused CO2 heidet vähendada on transpordisektoril.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul on vaja arendada elektritransporti, luua korralikud transpordiühendused, laiendada kergliiklusteede võrku, parendada sõnnikukäitlust ning investeerida hoonete energiatõhususse. Neist kõige suurema kasuteguri kasvuhoonegaaside heite vähendamisel annaks raudteeliikluse elektrifitseerimine, sestap käsitles keskkonnaministeerium seda eraldiseisvana ülejäänud meetmepaketist.
Koka sõnul on Eesti küll märkimisväärselt investeerinud, et muuta rongiliiklus inimestele mugavaks ja kättesaadavaks. Ometi on Eesti praegu üks kõige väiksema elektriraudtee osakaaluga riike Euroopa Liidus. „Kui keskmiselt liigutab elekter 52 protsenti raudteeveeremist, siis Eestis vaid 14 protsenti. Raudteevõrgu elektrifitseerimine aitaks vähendada nii selle keskkonnamõju kui ka müra ning suurendaks samas sõidukiirust. Kogu raudteevõrgu elektrifitseerimisel hoitaks aastas kütuselt kokku ligi viis miljonit eurot,“ ütles keskkonnaminister.
Valitsus tegi neljapäeval keskkonnaministeeriumile ülesandeks valmistada koostöös teiste ministeeriumitega ette valitsuskabineti 25. juuli nõupidamisele ettepanekud kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmete rakendamiseks transpordi-, väikeenergeetika ja põllumajanduse sektorites perioodil 2021-2030. Lisaks tuleb ministeeriumitel ette valmistada ettepanekud meetmete rakendamiseks ka suurenergeetika- ja tööstussektoris.
Kokku tuleb Eesti kasvuhoonegaaside koguheidet vähendada 70 protsenti aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990. Lisaks tuleb aastaks 2030 EL-is energiatõhusust suurendada 32,5 protsenti ja taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32 protsenti lõpptarbimisest.
Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest moodustab suurenergeetika- ja tööstussektori heide 70 protsenti. Transpordi-, väikeenergeetika ja põllumajanduse sektorite heide moodustas aastal 2017 ligi 30 protsenti Eesti kasvuhoonegaaside heitest, millest enamuse moodustas transport.
