Endise keskkonnaministri Marko Pomerantsi (Isamaa) sõnul peab Eesti lähtuma põlevkivi kasutamises rahvusvahelistest lepetest ning eesmärgiks peab olema kohanemis- ja konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus.
„Olen allkirjastanud Eesti Vabariigi esindajana Pariisi kliimaleppe ja olnud sealjuures täie teadvuse juures. Loogiline ja Isamaale oluline on see, et põlevkivi kasutuses peab lähtuma rahvusvahelistest lepetest nagu Pariisi kliimalepe ja kehtestatud keskkonnanormidest. Eesti majandus peaks sajandi keskpaigaks muutuma kliimapoliitika põhialustest lähtuvalt konkurentsivõimeliseks vähese süsinikuheitega majanduseks. Meil on Eesti riigis vajalikud strateegiadokumendid ja tegevuskavad olemas. Nendest tuleb kinni pidada. Täiendav põlevkivi kasutamisest väljumise kava seda pilti sisuliselt kuidagi ei rikastaks ning selle koostamise ajal kasutatav elektrienergia on võimalik säästa.“
Pomerantsi sõnul peab tuleviku energiapoliiitka olema kompleksne ning selles on roll nii taastuvenergial kui ka teistel energiaallikatel. „Innovatsioon on kulukas valdkond ning sellele üleminek ei saa toimida ainult ettevõtete enda õlgadel. Loodame, et areneme kõik koos jõudu mööda ja võimete kohaselt. Kui me vaatame tuuleenergia arengut siis on ka see läinud üle kivide ja kändude ning see pole tulnud arendajate puudusest, olgu selle näiteks või AS Eesti Energia, mida on peetud põlevkivi sünonüümiks. Probleem ei ole see, et meil oleks eesvedajate puudus, probleem on see et eesvedajad vajavad ka järgijaid,“ ütles Pomerants.
Riigikogu arutas tänasel istungil oluliselt tähtsa riikliku küsimusena põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit. Eesti on astunud selleks, et energiatootmine oleks puhtam. Põlevkivijaamadele on paigutatud filtrid väävli-, lämmastiku- ja tolmuheitmete vähendamiseks ja meie elektritootmine vastab praegu täielikult kõigile Euroopa Liidu karmidele nõuetele. Euroopa Liidu tööstusheitmete direktiivi ja töötundide ammendumise tõttu suletakse hiljemalt 2020. aastaks Narva elektrijaamade vanimad filtrita energiaplokid võimsusega 489 MW, aastal 2023 suletakse viimane piiratud tööajaga energiaplokk (130 MW) ja hiljemalt 2030. aastal tööea ammendumise tõttu ka 670-megavatised energiaplokid.
