Tunne Kelam: Venemaa püüab hiiliva ekspansiooni teel muuta Aasovi merd oma sisejärveks

Euroopa Parlament võtab homme vastu resolutsiooni olukorrast Aasovi mere piirkonnas.

Tunne Kelam, kes on üks Aasovi mere olukorda puudutava resolutsiooni algatajaist, juhtis Euroopa Parlamendi arutelul tähelepanu sellele, et alates 2018. aasta aprillist on Vene piirivalve peatanud ja kontrollinud üle 200 kaubalaeva, mis suundusid või väljusid Ukrainale kuuluvaist Aasovi mere sadamaist – Mariupolist ja Berdjanskist. Kinni on peetud ka Eesti lipu all seilavaid aluseid.

Tunne Kelami sõnul on tegemist tõsist muret tekitava arenguga, mis vaikselt, kuid süsteemselt üritab laiendada Vene agressiooni Ukraina vastu. Nimetatud arengute käigus on Vene võimud ühepoolselt haaranud kontrolli 90% Aasovi mere üle, ehitavad rahvusvahelisi lepinguid rikkudes silda üle Kertši väina (mis välistab suuremate kaubalaevade läbipääsu Ukraina sadamaisse) ning nõrgestavad Ukraina majanduslikku olukorda.

„Pidades suvaliselt kinni Ukraina ja rahvusvahelisi kaubalaevu ning takistades juurdepääsu Ukraina suurimatesse ekspordisadamaisse, avaldab Kreml üha kasvavat survet Ukraina suveräänsusele ja majandusele,“ ütles Tunne Kelam. „See tähendab olemasolevate rahvusvaheliste lepete ja käitumisreeglite väljatõrjumist Aasovi mere piirkonnast. “

Kui lasta sellistel arengutel jätkuda, siis viivad need Kelami hinnangul Vene mõju suuremale kindlustamisele ka Mustal merel, luues Kremlile veelgi paremad positsioonid Ukraina survestamisel ja võimalikul ründamisel mitte üksnes idast. „See tähendaks kaudselt, kuid vältimatult Vene mõju
suurenemist ka Läänemerel,“ ütles Kelam.

Tunne Kelami sõnul on vaja kaaluda rahvusvaheliste kaubalaevade eskortimise võimalust, OSCE vaatlejate tegevuse laiendamist Aasovi mere alale, NATO jõudude pidevamat viibimist Mustal merel koos rahvusvahelise initsiatiiviga Aasovi mere demilitariseerimiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.