Laupäeval, 13. oktoobril kell toimus Tartus Isamaa Seenioride Kogu konverents “Isamaa väärtused ja järgnevad põlved”. Konverentsil tegid ettekande Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, Isamaa tervishoiuprogrammi juht Georg Männik, riigikogu liige Mart Nutt ja Isamaa Noorteühendus ResPublica aseesimees Karl Sander Kase.
Isamaa Seenioride Kogu esimees Ann Räämeti sõnul nähtub konverentsi ettekannetest, et meie riik vajab tänasest jõulisemat konservatiivset poliitikat: „Majandus- ja sotsiaalvaldkonnad peavad koos arenema ja toimima ning kujundama harmoonilise kogukonnapoliitika. Ei piisa ainult headest lahendustest tänaseks päevaks, vaid me peame hindama tänast päeva selleks, et osata ette näha tänaste otsuste mõju tulevikus.“
Räämeti sõnul on seeniorid suur jõud: „Me peame kokku hoidma ja meie hääl peab olema oma ettepanekutega ühiskonnas kõige kõlavam ja oma kogemusi peame jagama edasi tulevastele põlvedele.“
Järelkuulatavad ettekanded:
Mart Nutt: “Demokraatia ja Eesti ühiskond”
Helir-Valdor Seeder “Isamaa, see tähendab ühtekuuluvat kogukonda”
Isamaa tervishoiupoliitika eestvedaja Georg Männiku ettekanne sotsiaalpoliitikast
Isamaa noorte aseesimees Karl Sander Kase kõne Isamaa seenioritele
Ettekannete kokkuvõtted:
Riigikogu liikme Mart Nuti ettekanne „Demokraatia ja Eesti ühiskond“ keskendus demokraatlikele ja isamaalistele väärtustele.
Nuti sõnul olid ja on demokraatia eeltingimused võimude lahusus, demokraatiat tagavate institutsioonide olemasolu ning põhiseaduslikud väärtused nagu sõnavabadus ja õigus moodustada ühendusi. Riigikogu liige tegi etteheite ka populistlikele erakondadele kes soovivad „teistsugust“ demokraatiat, kus sõnavabadus on suunatud ning kus erakondi ei eksisteeri.
Nutt osutas tähelepanu sellele, et tänase demokraatliku riigikorralduse hoidmine ei tähenda, et demokraatia oleks täiuslik, kuid kõik katsed ajaloos asendada demokraatiat teistsuguse demokraatia või valitsemisviisiga on lõppenud diktatuuriga. Need demokraatiaga rahulolematud jõud tekivad siis kui rahva arvamust eiratakse ning tagaselja üritatakse vastu võtta seadusi, mis eiravad avalikku arvamust.
Kuhugi pole kadunud ka parem-vasak skaala aktuaalsus. Me näeme ka Eesti ühiskonnas trende, kus võrdsust prioritiseeritakse vabadusele. Võrduse loomine ja tagamine eeldab aga paratamatult bürokraatiat. Liigne bürokraatia vähendab aga inimeste vabadust ja vastutust. Kui inimese vabadus langetada enda otsuseid delegeeritakse riigile siis väheneb paratamatult ka inimese enda otsustusõigus.
Nuti sõnul on Eesti Vabariigi Põhiseadus konservatiivne ja Isamaa nägu ning konservatismi põhiväärtusteks jäävad oma riik, kodakondsus ja keel. Konservatismi põhiväärtused jäävad, aga see ei tähenda tagurlust. Konservatism areneb ühes ühiskonnaga. Valjuhäälselt end õigeteks konservatiivideks nimetavad jõud ei soovi seda aga mõista. „Meeldigu see meile või mitte aga ajalooratast pole võimalik tagasi pöörata. Isamaa mõistab seda ja seetõttu on tegemist klassikalise konservatiivse jõuga,“ ütles Nutt.
Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ettekanne „ISAMAA – see tähendab ühtekuuluvat kogukonda” keskendus paljuski Isamaa erakonna käekäigule ning põlvkondade vahelistele sidemetele.
Seedri sõnul on iga erakonna juures olulised väärtused, maailmavaade ja erakonna ajalugu. Isamaa ajalugu on olnud mitmekülgne. Tegemist on olnud poliitilise maastiku ühendava jõuga, mis on sidunud paljusid erinevaid erakondi ja inimesi. See ühisosa leidmine on õige, kuid teisalt tekitab see raskusi ühtekuuluvustunde loomisel.
Sarnaselt Mart Nuti varasemale ettekandele, keskendus ka Seeder parempoolse poliitika eelistele: „Võrdsus ei ole sama mis õiglus.“ Pakkudes kõigile tasuta asju ei saa me osutada niipalju abi ja tähelepanu neile, kes seda tegelikult vajavad. Konservatiivide põhimõtteline valik on püüelda õigluse poole. Vasakpoolsed soovivad aga võrdsust ennekõike. „Inimesed on erinevad ja seetõttu väärivad ka erinevat kohtlemist,“ sõnas Seeder.
Isamaa esimehe sõnul muutub maailm kiiresti ning seetõttu on ühine informatsioon ja inforuum väga olulised. Sama on ka kultuuriga. seda nii erakonna sees kui väljaspool. IT-areng aitab meil seda ruumi kujundada, aga samas ka pisendab inimsuhtluse väärtust. Kuigi elektrooniline meedia on ühtmoodi demokraatia laulupidu, kus saavad osaleda kõik on selle negatiivsed mõjud andnud üle meediasse ja ajakirjandusse, mistõttu on kannatanud kvaliteetne ajakirjandus.
Isamaa tervishoiuprogrammi juht Georg Männik ettekanne rääkis konservatiivsest sotsiaalpoliitikast.
Georg Männik meenutas, et meie esimene taasiseseisvumisejärgne sotsiaalpoliitiline otsus oli ravikindlustusseadus. Selle ravikindlustusseaduse koostamisel tegime väärtuspõhise valiku ja valisime Kesk-Euroopa ehk Saksamaa mudeli. Ometigi on täna olukord, kus meil on lai pakett erinevaid erakondi, kuid sotsiaalpoliitikat tahetakse ajada läbi vasakpoolse prisma. See ei ole õige, sest väärtused peavad olema järjepidevad.
Männiku sõnul on eduka sotsiaalpoliitika aluseks inimese vastutus: „Alati räägitakse, et rõhk peab olema haiguste ennetamisel ning see aitab tagada kulude kokkuhoidu. Me ei peaks kasutama sõna ennetamine. Tähtis on olla terve ja jääda terveks. Igal inimesel peaks tekkima idee, et minu tervis on minu oma ja terve olemine sõltub minust endast. Ennetamisest rääkides mõtleme suurtest uuringutest, jälgimisest aga see ei tekita enda vastutustunnet.“ Ta tõi näite ka palju kirgi kütnud II pensionisamba temaatikast. Männik ütles, et debatt vabatahtliku või kohustusliku II samba üle on küsimus inimese vastutusest ning me peaksime inimestele rohkem vastutust andma.
Männiku sõnul on meie sotsiaalpoliitika suurim probleem, et igaüks arvab, et ta oskab sotsiaalpoliitika probleeme lahendada. Tegelikult on tegemist palju enama kui toetuste jagamisega – see on kogu meie majandus- haridus-, kultuuri- ja tööpoliitika. Üks näidetest on teaduspõhise tööpoliiitka puudumine: „Me oleme aastaid kuulnud elukestvast õppest. Kahjuks on kõigil ainult loosungid. Kas siis kui teeme suurema loosungi mõõtmetes 3×5 siis läheb asi paremaks? Elukestva õppe eelduseks on muutuste ja tehnika arenguga kaasas käimine. Selleks peab iga inimene andma igas oma elu etapis parima iseendast. Meie keskmine eluiga kasvab, neid rohkemaid aastaid tuleb paremini ära kasutada. Peame oleme kauem löögivalmis – tööturul, perekonnas ja ka mujal.“
Isamaa Noorteühendus ResPublica aseesimees Karl Sander Kase ettekanne keskendus noorte vastutustundele.
Kase sõnul ei tohi tänased keskealised inimesed jääda viimaseks poliitikast huvitatud põlvkonnaks. Konservatiivse maailmavaate aluseks on vaba, vastutustundlik ja teadlik kodanik. Kui vabadused on eakatel ja noortel samad siis vastutustunne ja teadlikkus ühiskonnas toimuva suhtes kipuvad erinema. Kase hinnangul ei ole poliitika hallipäistumine ainult meie rahvastiku vananemise tagajärg, vaid otseselt tingitud noorte passiivsusest: „Eakad teevad “enda osa” ära ja oma hääle kuuldavaks, sellest peaksid õppima ka noored.“
Noorte aktiivsusele edasises elus paneb aluse kodune keskkond. Erinevad arutelud, uudiste vaatamine ja noore arvamuse küsimine koduseinte vahel võib tunduda esmalt tühisena, kuid selle mõju aastate pärast on hoopis suurem. Need pisiasjad aitavad kasvatada põlvkonna, kes julgeb avalikus ruumis arvamust avaldada.
Muidugi ei suuda me tekitada huvi poliitika vastu kõigis noortes, kuid seda enam peaksime me pingutama selle nimel, et need noored, kes on poliitikast huvitatud leiaksid endale väljundi. See tähendab senisest enam kaasamist ja võimaluste loomist noortele. Sellest ajendatuna tutvustas Kase Isamaa Noorteühendus ResPublica ettepanekut langetada kandideerimisiga Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel 18. eluaastale: „Fakt on see, et vastutustunne ei teki iseenesest. Selleks on vaja natukene vastutust. Me ei saa poliitikakaugeid noori sundida poliitikast huvituma. Küll saame me anda platvormi noortele, kes poliitika vastu huvi tunnevad.“
Ürituse galerii 
