Isamaa esimehe Urmas Reinsalu kõne välispoliitika arutelul Riigikogus 17. veebruaril 2026.
Austatud Riigikogu esimees, head kolleegid,
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ei ole päevapoliitika tööriist. See on meie riigi kestmise küsimus.
Strateegilise rahvusvahelise ebamäärasuse kasvades ei tohi me teha vigu.
Esiteks, Eesti välispoliitika peab olema ja saab olema järjepidev.
See on Isamaa käsitlus meie välispoliitikast 2027. aasta valimiste järel. Eesti ei saa lubada tõmblemist. Väikeriigi jaoks on erilise kaaluga see, et sisepoliitika peab teenima meie välispoliitika eesmärke.
Teiseks, vajame rahvusvahelise olukorra muutumisega vastavuses olevat uut Eesti julgeolekustrateegiat. Meie välispoliitika põhiküsimuseks oli, on ja jääb Eesti julgeoleku tagamine Venemaa sõjalise ohu tõkestamiseks.
Sellelt aluselt on strateegiliselt eluline meie jaoks Ukraina toetamine ja Vene agressori tõrjumine ning küsimus Euroopa julgeolekuarhitektuurist sõjajärgselt.
Kolmandaks, Euroopa julgeolek. Oluline on Euroopa riikide suurem valmidus panustada sõjalisele kaitsele. Peame hindama aastate lõikes 5% eesmärki NATO liitlaste seas. Tervitame kantsler Merzi deklareeritud Saksamaa poliitilist valmidust kujuneda Euroopa sõjaliseks suurjõuks.
Tähtis on Euroopa Liidu struktuurvahendite kasutamine riigikaitse vajadusteks. Ukrainat õigusega toetame, kuid Euroopa Liidu eelarvereeglid liikmesriikide sõjalist kaitset ei võimalda otsekui toetada. See on poliitilise tahte probleem.
Euroopa kaitsevõime tugevdamine laiemalt eeldab:
-pikaajalisi tellimusi kaitsetööstusele;
-regulatiivsete takistuste vähendamist;
-kapitaliturgude mobiliseerimist kaitsetööstuse investeeringuteks;
-energiajulgeolekut, mis toetab tööstuslikku baasi;
-strateegiliste toorainete ja tarneahelate kindlustamist.
Ilma tugeva tööstuseta ei ole tugevat kaitsevõimet.
Ilma kaitsetööstuseta ei ole heidutust.
Eesti peab olema selles arutelus eestvedaja, mitte kaasajooksik. Euroopa riigid arutavad intensiivselt ETS süsteemi reformimise üle, et vältida meie kontinendi deindustrialiseerimist. Eesti seisukohad selles küsimuses pärinevad samas 2022. aasta jaanuarist. Peaminister ütleb, et vaatame, mis Euroopa Komisjon välja pakub. See ei ole tegelikkust kujunda püüdev hoiak.
Neljandaks, Eesti elulistes julgeolekuhuvides on tugevad liitlassuhted Euroopa ja USA vahel. Sellest tuleb lähtuda. See ei ole emotsioonide või retooriliste pooside küsimus. Ka täna on USA sõdurid Eesti pinnal, et kaitsta Eestit.
Rahvusvaheliste suhete keskkond on muutumises ning see sisaldab Eesti jaoks olemuslikke riske. Seda enam peame ennast sisemiselt kontsentreerima ning koostöös Euroopa liitlastega peame suutma vältida ebasoovitavaid tulemeid USA ja Venemaa julgeolekuarutelude käigus.
Viiendaks, meie välispoliitiline ühtsus ja sisu. Lugesin eile peaministri intervjuud välispoliitikast, kus ta kõneles sildistavalt hoopis minust, viitega USA poliitilistele hoiakutele Euroopa suhtes. See näitab peaministri sisepoliitilist ebakindlust, mis kandub üle paraku välispoliitikasse.
Tuletan peaministrile meelde, et Isamaa on Euroopa mõjukaima poliitilise perekonna, Euroopa Rahvapartei liige.
Endine peaminister, tänane Euroopa välisesindaja Kaja Kallas on aasta lõpus murelikult ja avameelselt hinnanud valitsusjuhi suutmatust Euroopa poliitikas. Kutsun peaministrit üles leidma aega ning teha oma ametiajal visiidid nii Ühendkuningriiki kui USA-sse.
Välispoliitika ei tohi muutuda sisepoliitika pikenduseks, vaid vastupidi. Viitan siin ka viimaste nädalate pretsedenditule segadusele ja kohatule retoorikale Eesti välispoliitika ümber. Eesti riigi esindajatelt küsitakse teiste riikide poolt õigusega selgitusi. Selles olukorras pole välisminister siiani kõnelenud Vabariigi Presidendiga.
Kes vastutab meie välispoliitika koordineerimise eest? Küsisin seda eile väliskomisjonis välisministrilt. Ta vastas, et Riigikogu.
Eesti peab olema usaldusväärne. Ärme larista seda kapitali maha, see on meie kõige väärtuslikum ressurss ülikriitilises olukorras.
Võtame kokku.
Eesti välispoliitika peab olema järjekestev ja usaldusväärne.
Meie välispoliitika peaülesanne on julgeolek.
Ukraina toetamine ja Venemaa tõkestamine on meie keskne ülesanne.
Euroopa julgeolek ei teki deklaratsioonidest.
See tekib tööstusest, kaitsevõimest ja poliitilisest tahtest.
Tänan!
