Seis poliitikarindel on Isamaa peasekretäri Priit Sibula hinnangul pinev. Eelvalimised algavad napilt nädala pärast ja erakonnad üritavad millegagi silma paista. Kõige riskantsema taktika on valinud EKRE.
Viimasel nädalal on EKRE esimees Martin Helme astunud avalikku sõnasõtta kaitseväe juhataja kindral Martin Heremiga. Seda olukorras, kus julgeolekuolukord meie regioonis on Venemaa sõja tõttu Ukrainas pinev. Seda nädalal, kus meie valitsuse liikmetel, sealjuures välisminister Urmas Reinsalul, oli kandev hääl ja sõnum Müncheni julgeolekukonverentsil. Seda vähem kui nädal enne vabariigi aastapäeva, mille traditsiooniline osa on meie kaitseväe ja -liidu võimekuse näitamine ning mis toob tänavu Tallinna nii Euroopa Komisjoni presidendi kui ka NATO peasekretäri. Seda olukorras, kus 86 protsenti eesti keelt kõnelevatest Eesti elanikest usaldab meie kaitseväge.
Just see viimane punkt on kõnekaim. See näitab, kui kindlalt eestlased usuvad meie riigikaitsesse. Seda usku ei saa ega tohi kõigutada. Järelikult saab EKRE auditoorium olla vaid Eesti muukeelne elanikkond.
EKRE mängib poliitiliselt riskantset mängu: eesmärk on selgelt meelitada enda selja taha neid venekeelseid valijaid, kes on pettunud Keskerakonnas. Nende auditoorium on siseriiklik, aga on naiivne arvata, et seda pole tähele pandud Narva jõe taga. Nagu ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder: „Kremli rõõmustab see kõige rohkem.“ (PM 17.02.2023)
Tulemus on käes. Laupäeval avaldas väljaanne Politico artikli, kus lekkinud dokumentidele tuginedes väideti, et sõjakurjategija Jevgeni Prigožin ja tema juhitav Wagneri palgamõrtsukate grupeering on aidanud ühismeedias levitada EKRE Euroopa Liitu ja NATO-t diskrediteerivaid sõnumeid.
Isamaa ei kavatse julgeolekuküsimuses teha mingeid järeleandmisi ja ootab sama ka kõigilt teistelt Eesti erakondadelt.
Kas EKRE on teadlikult teinud koostööd Vladimir Putini käsilastega? Ma ei usu. Sealjuures ei puuduta see usk mitte poliitikuid vaid Eesti jõustruktuure – KaPo ja Välisluureamet on Venemaad puudutavates küsimustes absoluutne maailma tipptase ja selliste teadlike sidemete ilmnemisele pidanuks nad reageerima otsustavalt.
Ometi ei saa Eesti avalikkus ega poliitikud mööda vaadata tõsiasjast, et kui Prigožin levitas (eeldatavalt Vladimir Putini käsul) EKRE retoorikat, siis on tegu EKRE enda prohmakaga. Riigikaitset ja meie välispoliitikat õõnestavate sõnumiteta ei saaks trolliarmee millestki kinni haarata. Ehk nad ise keetsid supi, mida nüüd lürbivad.
Et oleks mustvalgel kirjas: järgmiste aastate kõige tähtsam teema Eestis on julgeolek. Kui pole Eesti riiki, ei saa ka kõik muud küsimused – maksureform, inimeste toimetulek või elektrikindluse tagamine – vastust. Isamaa ei kavatse julgeolekuküsimuses teha mingeid järeleandmisi ja ootab sama ka kõigilt teistelt Eesti erakondadelt.
