Alles hiljuti juhtis Riigikogu liige Urmas Reinsalu tähelepanu sellele, et valitsus plaanib seadusemuudatust, millega luuakse peaaegu igasse asutusse pealekaebamise süsteem. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) nimetab seadust lausa ebaproportsionaalseks ja stalinistlikuks. Eesti Uudised avaldavad EVEA seisukoha täies mahus.
EVEA on seisukohal et algatatud eelnõu on ebamõistlik ning ebaproportsionaalne ülereguleerimine ning sellest eelnõu edasisest menetlemisest tuleb lihtsalt loobuda.
Esitatud kujul ning eelnõu 4. peatükis sätestatud sanktsioonidega on tegu täiesti tasakaalust väljas õigusliku regulatsiooniga.
On ebapädev väita, et eelnõul mõju majandusele laiemalt puudub kui samas lauses nenditakse, et eelnõu mõjutab erasektori üle 50 töötajaga organisatsioone. Teavituskanalite sisseseadmine on eelnõu järgi kohustuslik alates 50 töötajast aga kõik muud regulatsioonid – s.t. asutusevälise teavituskanali kaudu või eelnõus sätestatud tingimustel üldsusele avalikustamine – kehtivad ja annavad võimaluse põhjendamatuteks pealekaebusteks – toovad põhjendamatut kulu ning halduskoormust ka väiksematele organisatsioonidele
Loodetava eesmärgi (luua raamistik tööalases kontekstis teada saadud rikkumisteadete vastuvõtmiseks, menetlemiseks ning teavitaja kaitsmiseks) asemel saame regulatsiooni, mis soodustab pahatahtlikku pealekaebamist ning seeläbi annab tulevikus ilmselt ka sisutute kaebustega ülekoormatud ametnikele ebamõistlikku lisatööd.
Seaduse kohaldamisala – tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitaja kaitse – saab täielikult moonutatud juba läbi normi, et seda regulatsiooni koos kavandatavate sanktsioonidega kohaldatakse tööõiguse rikkumisele juhul, kui tegemist ei ole kahepoolse vaidlusega. See tähendab, et näiteks kolmepoolse vaidluse (näiteks kaks töötajat!) puhul see regulatsioon juba kehtiks!
Tundub uskumatu ning on täiesti põhjendamatu, et Eesti Vabariik soovib siseriiklikku õigusesse ning töösuhetesse üle tuua Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr (EL) 2019/1937, mille art 2(1) on sätestatud EL õiguse valdkonnad, mille puhul peavad olema tagatud direktiivis sätestatud rikkumisest teavitamise miinimumstandardid.
See, et direktiivi art 1(2) kohaselt võivad liikmesriigid direktiivi laiemalt üle võtta, ei tähenda, et see oleks Eestis – mikro- ja väikeettevõtjate ülekaaluka enamusega riigis ning eelnõus kavandatud sanktsioonidega (koos füüsilisele isikule kohaldatava kuni 300 trahvühiku suuruse ja juriidilisele isikule kuni 400 000 euro suuruse trahvimääraga) kuidagigi põhjendatud ja vajalik.
EVEA palub tungivalt loobuda sellise ebaproportsionaalse ning stalinistlikku pealekaebamist soosiva, jaburalt suurte trahvimääradega eelnõu vastuvõtmisest kuna täna puudub igasugune sisuline vajadus sellise regulatsiooni loomiseks meie töösuhetes.
Ka täna on Eesti kehtivas õiguses isikutel kõik võimalused, teavitada rikkumisest asjakohaseid ametiasutusi, ning üksikjuhtumid ei saa olla piisavaks põhjenduseks sellise regulatsiooni kehtestamisel.
EVEA esindab otse- ja kollektiivliikmete kaudu 6245 ettevõtet, olles seega nii liikmete arvult kui esindatavat sihtgruppi arvestades konkurentsitult suurim sektoriülene ettevõtjate katusorganisatsioon Eestis.
