Riigikogu rahanduskomisjoni 20. septembril peetud istungil käsitleti Riigikontrolli auditit riigi 2020. aasta riigieelarves esile toodud vigade kohta.
Riigikontrolli audit näitas, et rahandusministeerium on esitanud eelarve tulud tegelikust suuremana ning kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute osa väiksemana. Selle tulemusel on tulude ja kulude vahe riigieelarves näidatud 365 miljoni euro võrra paremana.
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka (Isamaa) sõnul on tähtis selguse suurendamine, mida avaliku rahaga tehakse. „On oluline, et tegevuspõhise eelarve tulemusena saavutatakse mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähenemine ning valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus,“ märkis Kokk. Ta tunnistas, et kahjuks pole seda veel saavutatud. „Selleks, et saaksime senisest paremini teenuse maksumust mõõta ja tulemust jälgida ning hinnata, tuleks ressursid siduda täpsema tegevusinfoga.“
Riigikontrolli auditi hinnangu kohaselt on üldine hinnang järgmine: Riigi raamatupidamise aastaaruanne, mis näitab riigi 2020. aasta konsolideeritud tulemiks –1,15 miljardit eurot ja konsolideeritud varade mahuks 31.12.2020. aasta seisuga 17,9 miljardit eurot, kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt, kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui mitte arvestada märkust põhivara väärtuse kohta.
Rahanduskomisjon arutas Riigikontrolli audit „Riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ koos riigikontrolör Janar Holmi ja rahandusministeeriumi esindajatega.
